Üldhariduse nõukoja kohtumised

Novembri lõpus kohtus Tallinnas esmakordselt HAKA juurde loodud üldhariduse nõukoda. 

Nõukoja seminaril anti kõigepealt ülevaade tegevuse “Tõenduspõhise ja õppija arengut toetava kvaliteedijuhtimise edendamine üldhariduses “ eesmärkidest ning tutvustati 2023 aasta tegevuskava. Seejärel räägiti läbi ning lepiti kokku nõukoja rollis ja töö põhimõtetes HAKA toetamisel. Üldhariduse nõukoja töö korraldusega saab tutvuda SIIN.

HAKA poolt tutvustati alategevuse 1 raames üldharidusvaldkonna kvaliteedikriteeriumite ning hindamismudeli väljatöötamise protsessi. Tegevuse ellu kutsumiseks kooskõlastati nõukojaga ekspertidest koosneva töörühma moodustamise ettepanek ning räägiti läbi võimalike ekspertide profiilid. Töörühmaga  saab lähemalt tutuvuda SIIN.

Kohtumise lõpus kuulati kolme nõukoja liikme poolt tehtud ettekannet: 

1. Kvaliteedisüsteemide ja hindamiste rahvusvahelised praktikad ja trendid üldhariduses (Maie Kitsing, HTM) 
2. Rahvusvahelised IB hindamise õppetunnid Tallinna Inglise Kolledžis (Toomas Kruusimägi, EKJÜ) 
3. Kohaliku omavalitsuse esmased ootused üldhariduse kvaliteedisüsteemile (Hille Ilves, ELVL)

Järgmine nõukoja kohtumine toimub 30.03.2023 Tallinnas.

Märtsikuu eelviimasel päeval kohtusid  teist korda HAKA üldhariduse nõukoja liikmed.

Seekord rääkisime HAKA ja töörühma tegevustest, õppija vastutusest kvaliteedi tagamisel ning kvaliteedihindamise mudeli arendamise hetkeseisust.

Nõukoja liikmed rõhutasid, et kogu hindamisprotsess peaks õppeasutusi nende arengus toetama ning hindamisvaldkonnad keskenduma õppijale ja tema arengule.

Kvaliteedihindamise selge fookus peaks olema eneseanalüüsil ning õppeasutuste eneseanalüüsi võimekuse tõstmisel. Eriti oluline on tagada see, et nii endasse vaatamise kui väliste ekspertide ja eraldiseisvate nõustajate tagasiside põhjal kokku lepitud muudatused ka rakenduks.

Kohtumise lõpus arutleti laudkondades töörühma poolt välja pakutud kvaliteedihindamise eesmärgi sõnastuse, kvaliteedimudeli osade ning hindamistulemuste avalikustamise üle.
Kõik kohtumisel kõlanud mõtted on oluliseks sisendiks töörühmale, kes augustiks esitab aruteluks juba järgmise variandi mudelist. 

Nõukoda keskendus seekord konkreetsemalt hindamismudeli ning  HAKA poolt välja pakutud 11 üldhariduse kvaliteedikriteeriumi aruteludele. 

Esmalt tutvustas HAKA nõukoja liikmetele eneseanalüüsi ning välise tagasiside andmise protsessi, sh võimalust koolidel eneseanalüüsi läbida viisil, mis on üles ehitatud koolidevahelisele üksteiselt õppimisele. 
Nõukoja liikmed olid erinevate eneseanalüüsi läbiviimise võimaluste osas toetavad, kuid iga variandi puhul kerkis detailsemaid küsimusi, millele tuleb arendustöös tähelepanu pöörata. 

Pikemalt peatuti ka sisehindamise ja arengukava planeerimise ning kvaliteedihindamise ühildamisel. Nõukogu leidis, et oluline on kirjeldada kõik need protsessid eraldiseisvalt ja püüda eneseanalüüs ning sisehindamine ühildada, kuna kaks eraldi protsessi on koolide jaoks liiga suure koormusega. Kvaliteedikriteeriumite põhine eneseanalüüs peaks olema kindlasti kohustuslik osa kõikidele koolidele. Välishindamise puhul on oluline koole toetav lähenemine, samas peab olema võimalik näiteks pidajal või riigil hindamistulemuste põhjal ka edasisi otsuseid vastu võtta. 

Nõukoja liikmed tõid välja, et küllaltki suur risk hindamismudeli käivitumise juures on õpianalüütika nõrkus ja andmekirjaoskuse puudumine – olulised andmed peavad olema paremini kättesaadavamad ja kvaliteetsemad, inimeste oskused neid juhtimisotsuste tegemisel arvesse võtta, toetatud.  Välise tagasiside puhul tõstatasid nõukoja liikmed väljakutsena Eesti väiksuse –  asjatundlike inimeste leidmise ning koolidega sobivuse osas nähti suuri väljakutseid. 

Hindamiskriteeriumite arutelu juures tõid nõukoja liikmed välja, et HAKA poolt pakutu on üldjuhul sobiv, kriteeriumid defineerivad üldhariduse kvaliteedi peamised aspektid. Näiteks rõhutati, et õppijakeskus kriteeriumite sõnastamisel on väga tervitatav. Kriteeriumid peavad tagama kooli juhtkonna arusaama sellest, kuidas igal õpilasel läheb. Iga õpilase eripäraga arvestamise ja HEV õpilastega seotud kriteeriumid soovitati kokku tõsta, kuna oluline on iga õpilase eripära.

Mudelis ja kriteeriumites tuleks rõhutada pidaja kaasatust ning võimalust ka temal koolipidajana kasvada.  Kooli ja pidaja omavahelised suhted on samas eelduseks, et kvaliteedijuhtimise printsiibid täiel määral koolides ka rakenduks. Lisaks pidajale on kogukonna ootuste ja lastevanemate kaasamine üks prioriteetidest ning peaks tugevamalt kriteeriumites kajastuma.
Nõukoja liikmed pakkusid välja lisada kriteerium, mis rõhutaks koolide enda organisatsioonist väljapoole tehtavat võrgustikutööd või ekspertiisi pakkumist. 

Kokkuvõtvalt leidis nõukoda, et mudelit tuleb edasi arendada viisil, kus  koolide hindamisprotsess on paindlik ja koolis sisulist koostööd suunav, pakkudes igale koolile võimalust kvaliteedihindamise kaudu arengut mõõta ja suunata. Keskenduda tuleks eeskätt koolide toetamisele. Riigi ja pidaja rollid peavad olema selgelt piiritletud, hindamisprotsess peaks olema kavandatud mitte liiga mahukalt, tagades samas, et kõik  soovijad saaksid võimaluse selles osaleda. 

30.11 keskenduti hindamiskriteeriumite ja suuniste arutelule ning räägiti pikemalt hindamisel kasutatavatest tõenditest ning andmekvaliteediga seotud väljakutsetest, samuti pidaja kaasamisest hindamisprotsessi. 

Nõukojale tutvustati seitsmest kriteeriumist koosnevat kvaliteedikokkulepet, kriteeriumite suuniseid ning soovituslike tõendeid, mida analüüsis kasutada.

Liikmed tõid arutelude käigus positiivsena välja, et kriteeriumide sõnastus on hästi läbi mõeldud ja kirjeldab üldhariduse kvaliteedi peamiseid tunnuseid. Mudelis on selgelt välja joonistunud kooli ja pidaja vahelise usalduse kasvatamise mõõde. Samuti rõhutati teaduspõhise lähenemise olulisust ning haridusasutuste suunamist enda tegevuse analüüsimisele, mitte ainult tehtu kirjeldamisele. Eraldi tõsteti esile vaimse tervise tähtsustamist kriteeriumides ning piirkondlike eripärade välja toomise võimalust mudelis. 

Samas toonitasid nõukoja liikmed, et kvaliteedihindamise rakendumise puhul on oluline juba praegu kokku leppida üldhariduse kvaliteedihindamise tulevikus peale tõukefondide perioodi lõppemist. Nõukoja liikmete ootus on, kvaliteedihindamine oleks nii oma sisulise rakendamise kui eelarve mõttes jõukohane ka peale toetusmeetmete perioodi lõppu. Oluline on ka teiste, haakuvate protsesside (näiteks sisehindamine ja järelevalve) kooskõla kvaliteedihindamise tegevustega.
Tõendite puhul tuleks selgemini viidata, et need on vabatahtlikud ja koolide pingeridu nende põhjal ei tekitata. Tõendite puhul tuleb jätkata andmekvaliteedi parendamisega. Kohati tundusid nõukoja liikmetele esitatud tõendid ka liiga testide kesksed- oluline on, et me ei suunaks koole oma õpilasi testideks treenima. Koolide enda andmekorje näited vajaksid samuti täpsustamist . 

Kvaliteedihindamise riskidena nähti ka koolide vähest motivatsiooni enda tegevust sisuliselt hinnata, asjatundlike hindamisekspertide ja mentorite vähesust ning koolide omavahelise hindamise ettepaneku ebaselgust. 

Nende riskide maandamine tuleb edasiste tegevuste käigus eraldi lauale tuua.

Nõukoda sai endale ka võimaluse kirjalikult mudelile detsembrikuu jooksul tagasisidet anda.