Täienduskoolituse kvaliteedi uuring

Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuur (EKKA) viis läbi uuringu „Täienduskoolituse kvaliteet – vastutus, kitsaskohad, võimalused“, milles analüüsiti 140 täienduskoolitusasutust. Uuringus hinnati täienduskoolitusasutuste veebilehti, õppekavasid ja tehti intervjuusid koolitustasutuste juhtide ja koolitajatega. Tutvu uuringuga siin.

Sõnumid ja soovitused

Õppijale/tellijale

  • Koolituste kvaliteet Eestis on ebaühtlane. Iga teise koolituse puhul on tõenäosus, et lubatud teadmisi ja oskusi ei ole võimalik omandada. Ole nõudlik ja vali targalt! Tutvu koolituse pakkuja ja selle veebilehel oleva õppekavaga. Uuri, kes on koolitaja ja milline on tagasiside nii talle kui ka koolitusele.
  • Paljud õppijad võtavad endale koolitustel passiivse vastuvõtja rolli. Tihti ei sea nad õppimisele selgeid eesmärke ega sõnasta oma ootusi. Koolitusest saadav kasu sõltub suuresti ka sinu panusest. Anna koolitajale teada, milliseid oskusi soovid omandada ning millised on sinu ootused koolitusele. Ole koolitusel aktiivne, räägi kaasa, küsi küsimusi nii endalt kui koolitajalt – ainult nii saad koolituselt seda, mida tegelikult vajad.
  • Sageli ei anna õppija tagasiside koolitusele piisavat infot ja see ei pane koolitusasutusi kvaliteedi nimel pingutama. Jaga julgelt oma õpikogemust koolitusasutusega – anna ausat ja sisukat tagasisidet! Tagasiside aitab koolitusasutusel saada paremaks ning pakkuda sulle ja teistele õppijatele kvaliteetsemat õpet.

Koolitajatele

  • Paljudele koolitajatele on keeruliseks osutunud väljundipõhise õppekava koostamine. Kuidas sõnastada õpiväljundeid ja hindamiskriteeriume, mis toetavad õppimist, on mõõdetavad ega hirmuta õppijaid? Kuidas luua õppekava, mis toetaks muuhulgas õppija õpioskusi  jt üldpädevusi? Õpi väljundipõhise õppekava koostamist, see ei tule iseenesest. Õpi kolleegidelt, kasuta olemasolevaid ressursse – HTM-i juhendmaterjal, koolitused ja õpitoad aitavad sind edasi!
  • Sageli puudub õppijal või tellijal ettekujus, millist muutust koolitusega soovitakse saavutada, mis on eesmärk, millised on ootused ja vajadused. Vaid koostööst tellija/õppijaga sünnib õppija vajadusi arvestav koolitus, seetõttu selgita välja õppija ootused enne koolitust! Koolituse alguses arutage õppijatega läbi õpiväljundid ja nende saavutamine, kuidas jõutakse soovitud eesmärkideni ja kuidas nende saavutatust hinnatakse.
  • Paljud õppijad ei ole motiveeritud koolitusel õppima ja ei suuda keskenduda. Nad on tihti vastu õpiväljundite hindamisele, sest hindamine mõjub ähvardusena ning tekitab hirmu võimaliku ebaõnnestumise ees. Toeta õpiväljundite saavutamist pideva tagasiside andmisega õppimisele! Aita ka õppijal õppimise protsessis ja selle planeerimisel kaasa rääkida ja tagasisidet anda! Sina koolitajana saad palju ära teha, et õppija huvi ärgitada.

Täienduskoolitusasutustele (juhtidele)

  • Info koolituste kohta on koolitusasutuste veebilehtedel sageli puudulik. Õppijal on keeruline teha erinevate pakkumiste vahel mõtestatud valikut. Jaga veebilehel või muul avalikult kättesaadaval digiplatvormil infot, mis võimaldab õppijal teha teadlikku valikut!  Tutvusta veebilehel oma koolitajaid. Selgita, kuidas koolitusi välja töötate ja mil määral arvestate osalejate tagasisidet. Anna teada ka sellest, millist lisaväärtust teie koolitused õppijale annavad ja milline peab olema õppija enda roll, et see lisaväärtus sünniks.
  • Koolituste õppekavad on ebaühtlase kvaliteediga. Sageli ei ole näiteks planeeritud koolituse ajaga võimalik kõiki lubatud teadmisi ja oskusi omandada. Ette tuleb ka seda, et õppekavad ei lähtu õppijate ja tellijate vajadustest. Pea meeles – koolitus olgu selgelt eesmärgistatud ja õppekavas täpselt kirjas, mis oskusi, teadmisi õppija koolituse läbimisel saavutab.  Koolituste väljatöötamisel on tark arvestada tööturu hetke- ja tulevikuvajadusi.
  • Häid koolitajaid on raske leida ja hoida, nad on tihti ülekoormatud ja üksi. Sageli napib neil aega koolituste ettevalmistamiseks ja õppija vajadustega arvestamiseks. Koolitaja on Sinu suurim vara – toeta teda ja investeeri tema arengusse! Ainult nii tagad kvaliteetsed koolitused oma asutuses!

Soovitused poliitikakujundajatele

  • EHIS-esse registreerimisel tuleks rakendada seaduse nõuete täitmise eelhindamist, et eristada asutused, mis on suutelised miinimumnõudeid täitma. Riiklikus haridusregistris ei peaks olema asutusi, mis ei taha või ei suuda kõige elementaarsemaidki kvaliteedinõudeid täita. Sarnaselt kõrg- ja kutseharidusega, kus enne õppekavade registreerimist EHIS-esse hinnatakse nende vastavust seadusest tulenevatele formaalsetele (miinimum)nõuetele, tuleb eelhindamine käivitada ka täienduskoolitusasutuste registreerimisele riiklikku hariduse infosüsteemi. Soovitame haridus- ja teadusministeeriumi või mõne selle allasutuse juurde moodustada komisjon, mis vaatab EHIS-esse registreerimise taotlused läbi ning hindab, kas asutuse veebilehtedel avalikustatud teave (sh õppekavad) vastab seadusest tulenevatele nõuetele. EKKA on praeguseks hinnanud ligi 600 EHIS-esse registreeritud ning Töötukassa koolituskaardi partneristaatuses olevat asutust, millest esmahindamisel ligi 50% ei vastanud seaduse nõuetele. Seega on eelhindamine vajalik ja põhjendatud. Leiame, et eelhindamise rakendamine on esmase tähtsusega. EHIS-esse registreerumine annab tulumaksusoodustuse nendes asutustes õppijatele ning on kohustuslik osalemiseks riiklikes koolitushangetes.
  • Käivitada täienduskoolitusasutuste õppe kvaliteedi hindamine, milles osalemine on vabatahtlik, kuid mille läbimine annab asutusele lisaväärtuse nii enesearengu mõttes kui eeliseid konkureerimisel koolitusturul. Õppe kvaliteedi hindamise kriteeriumid võiksid tugineda HTM tellitud projekti raames välja töötatud kvaliteedimärgi kriteeriumite ja Töötukassa koolituskaardi partnerite õppe kvaliteedi hindamise kriteeriumite edasiarendusel. Õppe kvaliteedi hindamine sisaldab täienduskoolitusasutuse eneseanalüüsi ning ekspertide tagasisidet. Õppe kvaliteedi hindamise läbimine on soovituslik, kulud katab asutus ise. Boonusena võiks koolitushangetel olla võimalik seada lisatingimus, et asutus oleks edukalt läbinud õppe kvaliteedi hindamise või muud tüüpi välise kvaliteedihindamise, mis annab tunnistust asutuses läbi viidava õppe usaldusväärsusest (näiteks Eesti ülikoolide kvaliteedimudel HYPE, Rahvaülikoolide kvaliteedimudel EFQM-i baasil jms). Teine võimalus on, et õppe kvaliteedi hindamise läbimine või mõne muu kvaliteedijuhtimissüsteemi rakendamine annab lisapunkte hangetel osalemisel.
  • Toetame Haridusstrateegia 2035 eelnõus välja toodud kava luua avalik koolitajate hindamise ja tagasiside keskkond, et tõsta ja ühtlustada koolituse kvaliteeti ning suunata koolitajaid võtma enam vastutust õppe kvaliteedi eest. HTM peaks moodustama ekspertidest töörühma, kes töötab välja selle tagasisidesüsteemi lähteülesande. Oluline on tagada, et keskkond võimaldaks saada nii koolitajale kui täienduskoolitusasutustele kasulikku sisendit vajalikeks parendustegevusteks ning oleks samas hea abivahend tellijatele/õppijatele tarkade valikute tegemisel. 
  • Avalikul koolitajate hindamise ja tagasiside keskkonnal on tarkade valikute tegemisel abi vaid siis, kui selle kaudu antud tagasiside on asjakohane. Uuringu põhjal võib väita, et õppijatel (ja tellijatel) napib oskust nii oma vajadusi määratleda kui hinnata seda, mil määral kavandatud õpiväljundid on saavutatud  ning lubatud oskused ja teadmised omandatud. Seega on vajalik eelkõige ja esmajoones arendada õppijates eneserefleksiooni ja  analüüsioskust. See on haridussüsteemi kui terviku ülesanne, mis saab alguse lasteaiast ning käib kaasas ennastjuhtiva õppija kujunemisega. Täiskasvanuhariduse valdkonnas on vajalik, et koolitusasutused ja koolitajad jagaksid vastutust ennastjuhtiva õppija kujunemisel ning seaksid selle alati üheks koolituse eesmärgiks. Soovitame lisada selle nõude täienduskoolituse standardisse.
  • Vaadata üle TäKS-i nõuded (sh täienduskoolituse standard), ajakohastada nende sisu, välistada formaalsed nõuded ning lisada sisulised kvaliteedikriteeriumid. Sarnaselt kõrgharidusstandardile võiks TäKS sisaldada nõudeid õppekavale ja õppetöö kvaliteedile. Selleks tuleks kutsuda kokku töörühm, kes koostöös kogukonnaga hakkab ette valmistama TäKS-i ja täienduskoolituse standardi muutmist. Muudatuste aluseks saab mh kasutada käesoleva uuringu tulemusi ja EKKA lävendipõhise hindamise kokkuvõtteid. Seadusesse sisse viidud täiendused oleksid aluseks nii EHIS-esse registreerimise eelhindamise, õppe kvaliteedihindamise kriteeriumide määratlemisel ning koolitajate hindamise ja tagasiside keskkonna arendamisel. Seega on vajalik käivitada seadusemuudatused esimeses järjekorras.
  • Käivitada regulaarne, erinevate sihtrühmade taset ja vajadusi arvestav seminaride/koolituste sari täienduskoolitusasutustele. Seminaride/koolituste formaat peaks olema paindlik.