Täienduskoolituse kvaliteedi hindamine
Täienduskoolituse kvaliteedi hindamise eesmärk on motiveerida täienduskoolitusasutusi, et nad lähtuksid koolituste pakkumisel üha enam õppija vajadustest, võimetest ja tööturu ootustest. Seeläbi toetavad täienduskoolitusasutused ka Eesti elukestva õppe strateegia 2020 ja Haridusstrateegia 2035 eesmärkide täitmist.
Projektid täienduskoolituse kvaliteedi edendamiseks:
Töötukassa koolituskaardi partnerite kvaliteedihindamise mudeli välja töötamine ja rakendamine (2022-2023, Eesti Töötukassa)
2022. aastal läheb HAKA edasi järgmise projektiga, mis keskendub töötukassale täienduskoolitusasutuste kvaliteedi hindamise mudeli väljatöötamisele ja hindamiste läbiviimisele.
Hindamist rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi ja Eesti Töötukassa programmi 2014-2020.3.02.001.01.15-0001 “Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks” tegevuse 2.8 “Tööturukoolituse kvaliteedi parendamine” vahenditest.
Projekti tegevused:
- HAKA arendab koostöös töötukassaga täienduskoolituse hindamismudeli. Tänaseks on välja töötatud täienduskoolitusasutustele õppekavarühma kvaliteedi hindamise mudel, tutvu sellega siin.
- HAKA töötab välja tööturukoolituse kvaliteedi parendamist toetavaid materjale;
- hindame töötukassa kvalifitseeritud koolitajate nimekirja kantud koolitajate poolt pakutavate täienduskoolituste kvaliteeti vastavalt täiendatud hindamismudelile;
- nõustame tööturukoolituse pakkujaid täienduskoolituste kvaliteedi parendamisega seotud teemadel ning korraldab neile asjakohaseid koolitusi ja seminare.
Täienduskoolituse hindamise süsteemi välja töötamine (2018-2022, haridus- ja teadusministeerium)
HAKA teekond täienduskoolituse kvaliteedi arendamisel sai alguse 2018. aasta sügisel. Sõlmisime lepingu haridus- ja teadusministeeriumiga, et luua ja rakendada täienduskoolituste kvaliteedi hindamise süsteemi. Selle süsteemi eesmärk on edendada erinevate tegevuste abil täienduskoolituste kvaliteeti ning tagada täiskasvanute koolituse seaduse täitmist.
Tegevusi rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) ja haridus-ja teadusministeeriumi programmi 2014-2020.1.06.002.02.15-0003 “Täiskasvanuhariduse edendamine ja õppimisvõimaluste avardamine” tegevuse 6.5 “Täiskasvanute täienduskoolituse kvaliteedi arendamine” vahenditest. Tegevuste kogusumma on 625 000 eurot.
Loe projekti tegevustest allpool!
Uuring täienduskoolituse kvaliteedist
Iga uue süsteemi kujundamisele peab eelnema hetkeolukorra analüüs. Kaardistamaks olukorda täienduskoolituse turul, viisime 2018–2019 aastal läbi uuringu “Täienduskoolituse kvaliteet – vastutus, kitsaskohad, võimalused”, milles analüüsiti 140 täienduskoolitusasutust. Loe uuringust lähemalt siit.
Täienduskoolituse kvaliteedi hindamise kontseptsiooni väljatöötamine
Projekti üks tegevusi oli koostöös valdkonna sidusrühmadega arendada välja täienduskoolitusasutuste kvaliteedi hindamise kontseptsioon, piloteerida seda ja korraldada täienduskoolitusasutuste kvaliteedi hindamine HTM-ga kokkulepitud valimi osas. Selleks kutsuti ellu HAKA täienduskoolituse nõukoda ja moodustati ekspertide töörühm. Nemad töötasid välja 2019. aasta kevadel täienduskoolitusasutuste kvaliteedi hindamise süsteemi, mis sai nimeks lävendipõhine hindamine. 2019. aasta suvel piloteeris HAKA koos ekspertide töörühmaga lävendipõhist kvaliteedi hindamist kolmes täienduskoolitusasutuses. Piloteerimise tulemusel täiendati lävendipõhise hindamise kriteeriume.
Täienduskoolituse ekspertide töörühma kuulusid: Anni Sild (BCS Koolitus AS, koolitusjuht; KFL), Georgi Skorobogatov (Eesti Täiskasvanukoolitajate Kogukond MTÜ, juhatuse liige), Heli Kaldas (Eesti Rahvaülikoolide Liit, juhatuse liige), Kristel Jalak (Kera OÜ, juhatuse liige, koolitaja, konsultant; DevelopDesign), Riina Kütt (Koolituskeskus Tungal, juhatuse liige, koolitaja), Sigrid Aruväli (Innowise OÜ, juhatuse liige, koolitaja), Heli Mattisen (HAKA, juhataja), Kaija Kumpas-Lenk (HAKA, arendusjuht), Evelin Kattai (HAKA, täienduskoolituse hindamiskoordinaator) ja Margit Puik (HAKA, kutseõppe hindamiskoordinaator).
Töörühma liikmete tööülesanded olid:
- luua täienduskoolituse kvaliteedi hindamise kontseptsioon;
- luua täienduskoolituse kvaliteedi hindamise rakenduskava ja juhendmaterjal;
- kvaliteedi hindamise süsteemi eneseanalüüsi ja hindamisekspertide koolituste tegemine;
- arutelukoosolekutel osalemine kuni kaks korda kuus.
Töö periood oli 1. märtsist kuni 31. detsembrini 2019.
Lävendipõhine hindamine
Hindamisi viidi läbi aastatel 2019–2022. Kokku toimus 1022 hindamist, millest 576 oli veebilehtede hindamist ja 103 õppe ja õppe läbiviimise hindamist. Kordushindamisi oli 343. Asutusi hindas ligi 100 eksperti. Loe lävendipõhisest hindamisest siit.
Ettepanekud täienduskoolituse kvaliteedi edendamiseks
Uuringu tulemuste ning valdkondlike sidusrühmade ühiste arutelude põhjal esitasime haridus- ja teadusministeeriumile ettepanekud täienduskoolituse valdkonna kvaliteedi edendamiseks. Samuti töötasime välja koostöös sidusrühmade esindajatega koolitushangete kvaliteedinõuded ja hindamiskriteeriumid. HAKA on teinud soovitused ka poliitikakujundajatele, loe lähemalt siit.
Kvaliteetse koolituse tellimise juhend
“Juhend täienduskoolituse hanke kvaliteedikriteeriumite sõnastamiseks ja hindamiseks” pakub tuge kvaliteetsete koolituste hankimisel. Juhend annab ülevaate koolituse hankimise protsessist ning selle keskmes on soovitused nii koolitusvajaduse analüüsiks, kvaliteedi määratlemiseks, kvaliteedikriteeriumite sõnastamiseks kui ka nende hindamiseks.
Selleks, et koolituse tellimine oleks lihtsam, oleme koostanud ka interaktiivse juhendi.
Koolitused
Uuringus välja selgitatud koolitusvajadustest lähtuvalt töötatakse välja ja korraldatakse koolitused täienduskoolitusasutuste pidajatele ja koolitajatele (kuni 60 osalejat).
17.12.18 viidi täienduskoolitusasutuste töötajatele läbi esimene koolitus “Õppimist toetava ja sidusa õppekava loomine” (7 akadeemilist tundi). Täienduskoolitusasutustest oli koolitusel 25 osalejat. Koolitajaks oli Marju Koor.
Kohtumised sidusrühmadega
Täienduskoolituse kvaliteedi hindamissüsteemi tegevuste tutvustamiseks ja temaatilisteks aruteludeks on kohtutud esindajatega järgmistest organisatsioonidest:
- 2019 – Täiskasvanuhariduse nõukogu, PARE, Koolitusjuhtide Kogu, Eesti Koolitus- ja Konsultatsioonifirmade Liit, Eesti Rahvaülikoolide Liit, Eesti Töötukassa
- 2018 – Eesti Töötukassa, Haridus- ja Teadusministeerium, SA Kutsekoda Hariduse Kutsenõukogu, Eesti Koolitus- ja Konsultatsioonifirmade Liit, SA Innove, Eesti Rahvaülikoolide Liit
Täienduskoolituse nõukoda 2019-2022
Aastatel 2019-2022 kuulus EKKA juurde täienduskoolituse nõukoda. Täienduskoolituse nõukotta kuulusid nii riigi, täienduskoolituste suurtellijate kui ka koolitusasutuste katusorganisatsioonide esindajad.
Täienduskoolituse nõukoja koosseis
- Annika Allikas, Eesti Sisekoolituse Arendamise Liidu juhatuse esimees
- Anneli Habicht, Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuht
- Ants Sild, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu juhatuse liige ja Baltic Computer Systems AS-i juhataja
- Elo Allemann, Haridus- ja Noorteameti koolituskeskuse juhataja
- Kaido Vestberg, Eesti Koolitus- ja Konsultatsioonifirmade Liidu juhatuse esimees
- Külli Ojasaar, Koolitusjuhtide Kogu esindaja ja Tartu Linnakantselei personaliteenistuse personalijuht
- Margit Düüna, Eesti Vabaharidusliidu volikogu esimees
- Merlin Tatrik, Haridus- ja Teadusministeeriumi elukestva õppe ja oskuste osakonna juhataja
- Piret Lemsalu, Eesti Tööandjate Keskliidu liikmeskonda kuuluva AS Hoolekandeteenused juhatuse liige
- Reelika Leetmaa, Eesti Töötukassa juhatuse liige
- Sigrid Aruväli, ETKA Andras juhatuse liige
- Teele Päivalill, PARE esindaja ja OMNIVA personaliosakonna projektijuht
- Terje Haidak, Haridus- ja Teadusministeeriumi täienduskoolituse ja õpetajahariduse büroo juht
- Ülle Kesli, Eesti Akadeemilise Täienduskoolituse Koostöövõrgustiku esindaja ja Tartu ülikooli elukestva õppe keskuse täiendusõppekeskuse juhataja
Nõukoja kutsus kokku ning koosolekuid kavandas ja juhtis Heli Mattisen.