HAKA tutvustus
Eesti Hariduse Kvaliteediagentuuri (HAKA) põhiülesanne on õppe- ja koolitusasutuste kvaliteedi hindamine ning kvaliteedikultuuri edendamine. HAKA viib läbi hindamisi ja arendustegevusi kõrg-, kutse-, üldhariduse ning täienduskoolituse valdkonnas. Agentuur tegeleb parimate rahvusvaheliste praktikate maale toomisega ning panustab teiste riikide hariduse kvaliteedi arendamisse.
HAKA tegutseb Haridus- ja Noorteameti kooseisus sõltumatu ja iseseisva üksusena (alates 1. augustist 2020) ning HAKA juhtimiseks on moodustatud erinevate huvirühmade esindajatest koosnev kuratoorium. HAKA kuulub Euroopa kvaliteediagentuuride registrisse EQAR.
HAKA kui tunnustatud kvaliteediagentuur
Alates 2013. aastast on HAKA Euroopa kvaliteediagentuuride assotsiatsiooni ENQA (European Association for Quality Assurance in Higher Education) täisliige ning kuulub Euroopa kvaliteediagentuuride registrisse EQAR (European Quality Assurance Register for Higher Education). ENQA ja EQARi liikmelisuse säilitamise eelduseks on kvaliteediagentuuri välishindamine, mille raames hinnatakse agentuuri tegevuse vastavust Euroopa kõrgharidusruumi kvaliteedikindlustuse standarditele ja suunistele. HAKA läbis hindamise edukalt aastatel 2013, 2018 ja 2023.
Lisaks osaleb HAKA aktiivselt ka teistes kvaliteedivõrgustikes nagu INQAAHE (ülemaailmne kõrghariduse kvaliteediagentuuride koostöövõrgustik), CEENQA (Kesk- ja Ida-Euroopa kõrghariduse kvaliteediagentuuride koostöövõrgustik) ja EQAVET (Euroopa kutsehariduse kvaliteedikindlustuse koostöövõrgustik).
HAKA peamised tegevused
HAKA viib läbi nii erineva eesmärgiga hindamisi kui ka arendustegevusi õppeasutuste arengu ning kvaliteedikultuuri edendamise eesmärgil.
1. HINDAMISED
HAKAs kasutame mõistet „kvaliteedihindamine“ kõikide hindamisliikide puhul, olgu tegu vastavushindamisega või toetava hindamisega. Üldjoontes võime hindamised jagada kahte liiki:
- Vastavushindamised, mille eesmärk on hinnata, kas õigusaktides sätestatud nõuded on täidetud ning selle tulemusel saab õppeasutus õpet läbi viia. Vastavushindamise raames saab õppeasutus arengut toetavaid soovitusi, kuid see on siiski lisaväärtus. Vastavushindamised on kõrgkoolide õppeõiguse ekspertiis ehk õppekavagruppide esma- ja kordushindamised, kutseõppeasutuste õppeõiguse ekspertiis ehk õppekavarühmade esma- ja kordushindamised, täienduskoolitusasutuse õppekavarühma kvaliteedihindamine.
- Arengut toetavad kvaliteedihindamised, mille raames ei hinnata vaid nõuetele vastavust, vaid arvestatakse ka õppeasutuse enda sihte ja tulevikuvajadusi ning antakse edasiviivat tagasisidet. Hindamise tulemusena võtab HAKA (vastava valdkonna) hindamisnõukogu vastu hindamisotsuse. See on kvaliteedihindamise kõige levinum vorm. Siia kuuluvad kõrgkoolide institutsionaalne akrediteerimine, kutseõppeasutuste koolipõhine hindamine (hetkel piloothindamised), aga ka kutseõppe õppekavarühmade kvaliteedihindamine. Ainus hindamine, mis on täielikult arengu toetamisele suunatud ja mis ei päädi hindamisotsusega, on üldhariduskoolide kvaliteedihindamine. Selle olulisim väljund on koolide parendustegevuste kava, mida arutatakse koos kooli pidaja ja ekspertidega ümarlaual.
2. ARENDUSTEGEVUSED
Hindamistega võrdväärselt olulised on ka arendustegevused, mille eesmärk on kvaliteedikultuuri edendamine. Arendustegevused jagunevad suures plaanis kolmeks:
- Õppeasutustele suunatud arendustegevused:
– koolitused, seminarid ja õpisündmused (nt täienduskoolituse õppekavaloome töötoad, digiõppe kvaliteedi konverentsid, kvaliteedikool kutsehariduses),
– nõustamine kvaliteedikultuuri teemadel,
– juhendmaterjalide koostamine (nt e-kursuse loomise juhend, koolituse targa tellija juhendmaterjal, õppekavaarenduse eestvedamise juhend kõrgkoolidele),
– rahvusvahelise parima praktika jagamine õppeasutustega. - Siseriiklikud arendustegevused:
– osalemine kvaliteedihindamist reguleeriva seadusloome koostamisel,
– osalemine riiklikes komisjonides, töörühmades ja võrgustikes (nt kõrghariduse ja kutsehariduse õppekavakomisjonid, täiskasvanud koolitaja kutsestandardi töörühm, Eesti Rahvaülikoolide Liidu kvaliteedikultuuri töörühm, arendus- ja kvaliteedijuhtide võrgustikud),
– ettekanded seminaridel ja konverentsidel,
– juhendmaterjalide, analüüside ja artiklite koostamine (eesti keele õppe ja eestikeelse erialaõppe käsitlemine kutseõppe õppekavarühmade kvaliteedi hindamisel, õppijate uuring digiõppe kvaliteedi kohta),
– kvaliteedikultuuri teemaline kommunikatsioon HAKA kanalites ja välismeedias (nt kõrghariduse kvaliteedi uudiskiri),
– õppijate kvaliteediteadlikkuse edendamine (nt info õppijatele kodulehel). - Rahvusvahelised arendustegevused:
– arendusprojektid kolmandates riikides (nt Eesti ja Ukraina agentuuride koostööprojekt institutsionaalse akrediteerimise väljatöötamiseks ja rakendamiseks Ukrainas)
– osalemine EL projektides,
– kvaliteedihindamiste läbiviimine teistes riikides (nt Moldovas, Armeenias, Tadžikistanis).
Tutvu täpsemalt meie valdkondade tegemistega:
Kõrghariduse kvaliteedi hindamine
Kutsehariduse kvaliteedi hindamine
Täienduskoolituse kvaliteedi hindamine
Üldhariduse kvaliteedi hindamine
Meie inimeste kontaktandmed leiad siit.