HAKA tutvustus

Eesti Hariduse Kvaliteediagentuuri (HAKA) põhiülesanne on õppe- ja koolitusasutuste kvaliteedi hindamine ning kvaliteedikultuuri edendamine. HAKA viib läbi hindamisi ja arendustegevusi kõrg-, kutse-, üldhariduse ning täienduskoolituse valdkonnas. Agentuur tegeleb  parimate rahvusvaheliste praktikate maale toomisega ning panustab teiste riikide hariduse kvaliteedi arendamisse.  

HAKA tegutseb Haridus- ja Noorteameti kooseisus sõltumatu ja iseseisva üksusena (alates 1. augustist 2020) ning HAKA juhtimiseks on moodustatud erinevate huvirühmade esindajatest koosnev kuratoorium. HAKA kuulub Euroopa kvaliteediagentuuride registrisse EQAR.

Kuni 2022. aastani tegutses agentuur Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri (EKKA) nime all. Vahetunud nimi on vastavuses uuenenud sisuga – lisaks kvaliteedi edendamisele nii kõrg- ja kutsehariduses on lisandunud üldhariduse ja täienduskoolituse valdkond.

MISSIOON

Võimestame õppeasutusi ning teisi partnereid õppimise ja õpetamise kvaliteedi edendamisel ning õppija arengu toetamisel.  

Meie tegevuste keskmes on õppijate õigus kvaliteetsele haridusele ning Eesti hariduse usaldusväärsus nii siseriiklikult kui ka rahvusvahelisel tasandil. Hariduse kvaliteedi eest kannavad peamist vastutust õppeasutused. HAKA roll on suunata neid edendama oma kvaliteedikultuuri. HAKA kvaliteedi hindamise tegevustesse on kaasatud sõltumatud eksperdid.  

HAKA kui tunnustatud kvaliteediagentuur  

Alates 2013. aastast on HAKA Euroopa kvaliteediagentuuride assotsiatsiooni ENQA  (European Association for Quality Assurance in Higher Education) täisliige ning kuulub Euroopa kvaliteediagentuuride registrisse EQAR (European Quality Assurance Register for Higher Education). ENQA ja EQARi liikmelisuse säilitamise eelduseks on kvaliteediagentuuri välishindamine, mille raames hinnatakse agentuuri tegevuse vastavust Euroopa kõrgharidusruumi kvaliteedikindlustuse standarditele ja suunistele (EKKSS). HAKA läbis hindamise edukalt aastatel 2013 ja 2018.   

HAKA peamised tegevused  

HAKA viib läbi nii erineva eesmärgiga hindamisi kui ka arendustegevusi õppeasutuste arengu ning kvaliteedikultuuri edendamise eesmärgil.  

  1. HINDAMISED

 HAKAs kasutame  mõistet „kvaliteedihindamise“ kõikide hindamisliikide puhul, olgu tegu vastavushindamisega või toetava hindamisega.  Üldjoontes võime hindamised jagada kahte liiki: 

  • Vastavushindamised, mille eesmärk on hinnata, kas õigusaktides sätestatud nõuded on täidetud ning selle tulemusel saab õppeasutus õpet läbi viia. Vastavushindamise raames saab õppeasutus arengut toetavaid soovitusi, kuid see on siiski protsessi lisaväärtus. Vastavushindamised on kõrgkoolide  õppeõiguse ekspertiis ehk õppekavagruppide esma- ja kordushindamised, kutseõppeasutuste õppeõiguse ekspertiis ehk  õppekavarühmade esma- ja kordushindamised, täienduskoolitusasutuse õppekavarühma kvaliteedihindamine.  
  • Arengut toetavad kvaliteedihindamised,  mille raames ei hinnata vaid nõuetele vastavust, vaid arvestatakse ka õppeasutuse enda sihte ja tulevikuvajadusi ning antakse edasiviivat tagasisidet. Hindamise tulemusena võtab HAKA vastava valdkonna hindamisnõukogu vastu hindamisotsuse.  See on kvaliteedihindamise kõige levinum vorm. Siia kuuluvad kõrgkoolide institutsionaalne akrediteerimine, kutseõppeasutuste koolipõhine hindamine (hetkel piloothindamised), aga ka kutseõppe õppekavarühmade kvaliteedihindamine.  Ainus hindamine, mis on täielikult arengu toetamisele suunatud ja mis ei päädi hindamisotsusega, on üldhariduskoolide kvaliteedihindamine. Selle  olulisim väljund on koolide parendustegevuste kava, mida arutatakse koos kooli pidaja ja ekspertidega ümarlaual.      

2. ARENDUSTEGEVUSED

Hindamistega võrdväärselt olulised on ka arendustegevused, mille eesmärk on  kvaliteedikultuuri edendamine.  Arendustegevused  jagunevad erinevate sihtrühmade järgi suures plaanis kolmeks:  

    • Õppeasutustele suunatud arendustegevused: koolitused, seminarid ja õpisündmused nt täienduskoolituse õppekavaloome töötoad, digiõppe kvaliteedi konverentsid, kvaliteedikool kutsehariduses jms, nõustamine eneseanalüüsi või laiemalt kvaliteedikultuuri teemadel,  juhendmaterjalide koostamine (e-kursuse loomiseks, täienduskoolituse valdkonnas koolituse targa tellija juhendmaterjal, õppekavaarenduse eestvedamise juhend kõrgkoolidele jms).  
    • Siseriiklikud arendustegevused: osalemine kvaliteedihindamist reguleerivas seadusloomes, riiklikes komisjonides, töörühmades ja võrgustikes (kõrghariduse ja kutsehariduse õppekavakomisjonid, täiskasvanud koolitaja kutsestandardi töörühm, Eesti Rahvaülikoolide Liidu kvaliteedikultuuri töörühm, arendus- ja kvaliteedijuhtide võrgustikud jms), ettekanded seminaridel ja konverentsidel, juhendmaterjalide, analüüside ja artiklite koostamine (eesti keele õppe ja eestikeelse erialaõppe käsitlemine kutseõppe õppekavarühmade kvaliteedi hindamisel, õppijate uuring digiõppe kvaliteedi kohta), kvaliteedikultuuri teemaline kommunikatsioon HAKA kanalites ja välismeedias (nt kõrghariduse kvaliteedi uudiskiri), õppijate kvaliteediteadlikkuse edendamine (info õppijatele kodulehel) jms.  
    • Rahvusvahelised arendustegevused: rahvusvahelise parima praktika jagamine õppeasutustega, arendusprojektid kolmandates riikides (nt Eesti ja Ukraina agentuuride koostööprojekt institutsionaalse akrediteerimise väljatöötamiseks ja rakendamiseks Ukrainas), osalemine EL projektides ja võrgustikes ning  kvaliteedihindamiste läbiviimine teistes riikides.  

    Tutvu ajalooga.

    Tutvu täpsemalt meie valdkondade tegemistega:

    Kõrghariduse kvaliteedi hindamine

    Kutsehariduse kvaliteedi hindamine

    Täienduskoolituse kvaliteedi hindamine

    Üldhariduse kvaliteedi hindamine

    Meie inimeste kontaktandmed leiad siit.