Õppe õiguse taotlemine õppekavarühmas

Eestis tegutsevad kutseõppeasutused ja kutseõpet pakkuvad rakenduskõrgkoolid saavad õpet pakkuda juhul, kui neil on vastavas õppekavarühmas õppe läbiviimise õigus. Õppe avamiseks õppekavarühmas, kus koolil puudub õppeõigus, tuleb selle saamiseks esitada taotlus Haridus-ja Teadusministeeriumile. Õppeõiguse saamiseks tuleb koolil peale taotluse esitamist läbida HAKA ekspertiis ehk esmahindamine. Õppekavarühma ekspertiisi aluseks on kutseõppeasutuse seaduses loetletud taotlusdokumendid ning kooli hindamiskülastuse käigus saadud informatsioon. 

Uues õppekavarühmas õppeõiguse taotlemise etapid:

HAKA ekspertiisi protsess

Peale kooli taotluse saamist korraldab HAKA koolile hindamist käsitleva infotunni. Seejärel moodustab HAKA hindamiskomisjoni, kuhu kuuluvad kutseõppe eksperdid ja hinnatavatele õppekavarühmadele vastavate valdkondade tööandjate esindajad. Hindamiskomisjon töötab kooli poolt esitatud dokumendid läbi ning toimub hindamiskülastus, mille raames vesteldakse kooli esindajatega. Hindamiskomisjon analüüsib avatava õppe nõuetele vastavust nelja standardi lõikes:

  1. õppekava õpiväljundid on saavutatavad ja vastavad kutseharidusstandardi nõuetele;
  2. kvalifikatsiooninõuetele vastavaid õppekasvatusala töötajate ametikohti on kavandatud piisavalt;
  3. õppekavarühmas õppe läbiviimiseks vajalikud ressursid on piisavad;
  4. avatav õpe on tõenduspõhine, otstarbekas ja jätkusuutlik.

Hindamiskomisjon annab analüüsi põhjal iga standardi nõuete täitmise kohta hinnangu:

  • vastab nõutavale tasemele;
  • vastab osaliselt nõutavale tasemele;
  • ei vasta nõutavale tasemele.

Hindamiskomisjoni hinnangute alusel võtab kutsehariduse hindamisnõukogu vastu otsuse ja teeb ettepaneku haridus- ja teadusministrile, kas:

  • anda õppeõigus tähtajatult;
  • anda õppeõigus kolmeks aastaks;
  • mitte anda õppeõigust.

Hindamisnõukogu ettepaneku alusel otsustab haridus- ja teadusminister õppeõiguse andmise.

Mis on korduv ekspertiis ehk kordushindamine?

Kui koolile antakse ekspertiisi tulemusena tähtajaline õppeõigus ehk otsuseks on „anda õppeõigus kolmeks aastaks“, siis on koolil enne õppeõiguse lõppu võimalus tulla selle õppekavarühmaga korduvekspertiisi ehk kordushindamisele. Lisaks ekspertiisi neljale standardile hinnatakse kordushindamise puhul ka õppekava rakendumist. Selleks peab kool esitama eneseanalüüsi aruande, mille koostamise juhendi leiab siit.

Tähtajalist õppeõigust on võimalik saada kahel korral. Kui kolmanda kordushindamise tulemusena ei saa kool õppekavarühmas tähtajatut õppeõigust, lõpeb õppeõigus tähtaja möödumisel. 

Ekspertiisi või korduva ekspertiisi läbimisel tähtajatu õppeõiguse saanud õppekavarühm osaleb edaspidi koolipõhises kvaliteedi hindamises.

Millised on hindamise kulud?

Õppeõiguse taotlemisel tuleb kutseõppeasutusel kanda ekspertiisiga seotud kulud (KutÕS § 11 lg 2). Ekspertiisi kulud ja nende katmise korra kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga, kusjuures kulu ei või olla suurem kui 1200 eurot. 

Täiendav informatsioon: Kai Hermann, kutsehariduse hindamisjuht, kai.hermann@harno.ee.

Esma- ja kordushindamise nõuded ja korraldus on määratletud regulatsioonis “Kutseõppe õppekavarühma esma- ja kordushindamise juhend“.