Kutseõppe kvaliteedi hindamine

Kutseõppe kvaliteedi hindamine on sisehindamisel põhinev kooliväliste sõltumatute hindajate läbiviidav hindamine, mis toimub vähemalt üks kord kuue aasta jooksul. Selle käigus hinnatakse õppekasvatustöö toimivust ja jätkusuutlikkust, muuhulgas õppekavaarenduse, õppimise ja õpetamise, eestvedamise ja juhtimise ning ressursside kasutamise toimivust ja jätkusuutlikkust.

Kutseõppe kvaliteedi hindamise eesmärk on toetada õppimiskeskse koolikultuuri arengut ning suurendada kutsehariduse usaldusväärsust.

Kutseõppe kvaliteedi hindamine võimaldab:

  • koolil saada tagasisidet õppeprotsessi kvaliteedi kohta ja soovitusi selle arendamiseks ning kasutada sõltumatu välishindamise tulemusi kooli strateegilises juhtimises;
  • informeerida huvigruppe (õppijad, töömaailm, riik, ühiskond laiemalt) kutseõppe vastavusest siseriiklike nõuete, arengukavaliste eesmärkide, töömaailma vajaduste ja õppijate ootustega.

Kutseõppe kvaliteedi hindamises on arvestatud põhimõtetega, et:

  • kvaliteedi hindamine on kujundav hindamine, mille peamine huvipool ja kasusaaja on kutseõpet läbiviiv õppeasutus;
  • rõhutamaks kujundava hindamise iseloomu, ei seota hindamisotsust (järgmise hindamise tähtaega) õppe läbiviimise õigusega;
  • hindamisaruandes välja toodud tugevused, parendusvaldkonnad ja soovitused on esmajoones tagasiside koolile, kuid ka informatsioon selle pidajale ja ühiskonnale laiemalt;
  • kvaliteedi hindamine on korralduslikult (hindamisühikud, komisjonide koosseisud, ajakava) paindlik, lähtutakse kooli spetsiifikast ning arvestatakse võimalusel koolide vajaduste ja eelistustega.

Kutseõppe kvaliteedi hindamisel on hindamise fookus õppetööl.

Hindamisvaldkonnad ja kriteeriumid kuni 2025

Kutseõppe kvaliteedi hindamise eesmärk on toetada õppimiskeskse koolikultuuri arengut ning suurendada kutsehariduse usaldusväärsust. Õppetööd hinnatakse järgmistes valdkondades hindamiskriteeriumide alusel:

I Õppekavad ja õppekavaarendus: 
1. õppekavaarendus on eesmärgistatud, süsteemne ja juhitud; õppekavasid koostatakse ja arendatakse arvestades õppijate ja tööturu koolitusvajadust;
2. õpe on kavandatud arvestades õppijate eripäraga, õppesisu ja -meetodid ning hindamiskriteeriumid ja -meetodid toetavad õppijat õpiväljundite saavutamisel ja võtmepädevuste arendamisel.

II Õppimine ja õpetamine:
3. õppijate erialavalik on toetatud;
4. õpikeskkond, sh materjalid, vahendid ja tehnika, toetab õppijat õpiväljundite saavutamisel;
5. õppekorraldus, sh praktilise töö ja praktikakorraldus, lähtub õppijate ja õppevormide eripärast ja toetab õppijat õpiväljundite saavutamisel;
6. õppesisu, -metoodika ja hindamine, sh praktilisel tööl ja praktikal, lähtub õpiväljunditest;
7. õppijate toetamiseks on loodud tugiteenused ja need on õppijale kättesaadavad.

III Õpetajad:
8. õppekavadel on vajaliku kvalifikatsiooniga õpetajad, sh praktikud ja pädevad praktikajuhendajad; õpetajatöö maht ja ametikohad on planeeritud;
9. õpetajate kutse-, eri- ja ametialane areng lähtub õppekavadest, õppijate vajadustest ja osapoolte tagasisidest ning eneseanalüüsist.

Hindamisvaldkonnad ja kriteeriumid alates 2026

Kutseõppe kvaliteedi hindamise eesmärk on võimestada kutseõppeasutusi õppimiskeskse koolikultuuri arendamisel, et suurendada kutseõppe jätkusuutlikkust ja mõju ühiskonnas. Kolme hindamisvaldkonna all – juhtimine ja eestvedamine, õppimine ja õpetamine ning innovatsioon ning ühiskondlik mõju – on kokku 9 kvaliteedikriteeriumit.

I Juhtimine ja eestvedamine

1. Strateegiline planeerimine ja juhtimine

Kutseõppeasutus (edaspidi kool) on määratlenud oma rolli Eesti ühiskonnas, valdkonnas ja/või regioonis. Kooli arengu kavandamine ja juhtimine on koostöine ja tõenduspõhine, lähtudes ühiskonna ootustest, vajadustest ja kestliku arengu põhimõtetest. Kool hindab järjepidevalt seatud eesmärkide täitmist ning tagab ja edendab kvaliteeti kõikides oma tegevusvaldkondades ja protsessides.

2. Koolikultuur ja eestvedamine

Koostööle ja arengule suunatud koolikultuur põhineb kokkulepitud väärtustel, võrdse kohtlemise ja eetika põhimõtetel. Koolis on tagatud kõigi töötajate ja õppijate vaimne, sotsiaalne ja füüsiline heaolu. Koolis on väärtustatud töötajate järjepidev professionaalne areng, mis lähtub kooli ja individuaalsetest arenguvajadustest ning eesmärkidest.  

3. Ressursside juhtimine

Ressursside juhtimine toetab kooli terviklikku ja kestlikku arengut. Füüsilise ja digitaalse taristu haldamine ja arendamine on sihipärane, majanduslikult otstarbekas ja turvaline. Info juhtimise põhimõtted tagavad sihipärase, läbipaistva ja asjakohase kommunikatsiooni õppijatele, töötajatele ja sidusrühmadele. Tagatud on infoturve ja andmekaitse.

II Õppimine ja õpetamine

4. Õppe kavandamine ja õppekavaarendus

Õppe kavandamine ja õppekavade arendamine on eesmärgistatud, süsteemne ja juhitud. Õppekavasid arendatakse koosloomes, arvestades ühiskonna ja tööturu vajadusi ning ootuseid, kooli arengueesmärke ja valdkondlikku kompetentsust. Õppekavad on terviklikud ja sidusad. Elukestva õppe võimalused on paindlikud.

5. Õppija arengu toetamine

Õppijate õpitee ja eriala valik on toetatud. Õppijate toevajadus on märgatud, tugiteenuseid ja -meetmeid rakendatakse õigeaegselt ja vajaduspõhiselt. Õppijatele on kättesaadav karjääriteenus, eri- ja sotsiaalpedagoogiline ning psühholoogiline teenus. Kool seirab ja toetab järjepidevalt iga õppija toimetulekut, heaolu ja terviklikku arengut ning teeb vajadusel kohandusi õpiprotsessis.

6. Õppimine ja õpetamine

Õpiprotsess, sh praktika on kohandatud erinevate õppijate vajadustele, tagades paindlikud õppimisvõimalused ja individuaalse toe. Õpetamise ja juhendamise meetodid on kaasaegsed ja teaduspõhised, toetavad õppijat õpiväljundite saavutamisel ja tulevikutöö oskuste arendamisel. Õpiprotsess on koostöine, toetab õppijate õpimotivatsiooni ja ennastjuhtiva õppija kujunemist. 

III Innovatsioon ja ühiskondlik mõju

7. Innovatsioon ja jätkusuutlikkus

Koolikultuur toetab innovatsiooni  ja uuenduslikkuse rakendumist. Kool loob lisaväärtust ja suurendab oma jätkusuutlikkust teadliku innovatsiooni ja uuenduste kaudu, soodustades töötajate ja õppijate loovuse avaldumist ja koostööd. Kool püüdleb muutuste tingimustes järjepideva parendamise ja tipptaseme poole.

8. Ühiskondlik mõju

Kooli tegevusel on ühiskondlik mõju, mis loob väärtust kogukonna ja riigi tasandil. Kool panustab (kutse)hariduse, oma õppevaldkondade ja kogukonna arendustegevusse, tugevdades sihipäraselt kutsehariduse ning oma rolli ja mainet kogukonnas ja ühiskonnas laiemalt.

9. Rahvusvahelistumine

Kool on aktiivne koostööpartner rahvusvahelistes võrgustikes, edendades õppijate ja töötajate oskusi ja kogemusi ning kutseõppe rahvusvahelistumist. Rahvusvaheline tegevus on eesmärgipärane, juhitud ja järjepidev, sõnastatud on rahvusvahelise koostöö põhimõtted.

Tutvu koolipõhise kvaliteedi hindamise kontseptsiooniga SIIN. Kontseptsioon sisaldab hindamisvaldkondi ja -kriteeriume, nende juurde kuuluvaid suuniseid, hindamisprotsessi ülevaadet ning mudeli aluspõhimõtteid.

Hindamise ajakava põhimõtted 2026+

Üleminekul õppekavarühma põhiselt hindamiselt koolipõhisele hindamisele lähtume kehtiva kutseõppeasutuse seaduse alusel põhimõttest, et 6-aastase perioodi lugemisel on aluseks kõige viimasena toimunud õppekavarühma kvaliteedihindamine koolis. Hindamise ajakava aastate lõikes lepime koolidega kokku, arvestades kooli enda ootuste ja vajadustega, kuid jäädes kindlasti 6-aastase perioodi sisse.

Kutseõppe hindamist reguleerivad dokumendid

Kutseõppe õppekavarühmade hindamist reguleerivad dokumendid leiad siit.

Hindamise ajakavad 2019-2024

Kvaliteedi hindamise aastakokkuvõtetega tutvu SIIN.