Arendusprogrammid 2022-2029

Arendusprogrammi esimesel aastal osales arendustegevustes 5 üldhariduskooli. Koostöö nendega algas juba 2021. aastal, kui Tallinna Ülikooliga käivitati pilootprogramm. Pilootaasta täpsemat kokkuvõtet saab lugeda siit.

Arendustegevuste keskmes on õppija arengu toetamine ja koostöise koolikultuuri arendamine. Koolimeeskondadega analüüsiti andmeid, selgitati välja juurprobleemid ning koostati tegevusplaanid.

Iga kool valis endale esimese poolaasta jooksul fookusteema, millega hakati süvitsi tööle. Ülikoolide meeskonnad ja mentorid toetasid koolimeeskondi, aidates eesmärke täpsustada, tegevusi planeerida ning leida viise, kuidas õpitut koolikeskkonnas rakendada.

Kuigi koolivõrgu ja koolimeeskondade muudatused tõid kaasa ootamatusi, võimaldas programmi paindlikkus koolidel jätkata sihikindlalt valitud rajal.

Peamised väljakutsed olid:

• andmetega töötamine – ülikoolide ja mentorite tugi oli andmete kogumisel, analüüsimisel ja tõlgendamisel väga oluline;
• koostöise koolikultuuri arendamine – kooliperede kaasamine ja koolisisese koostöö kujundamine nõudis mõtestamist ja praktiseerimist;
• erinev arengutempo – koolid liikusid seatud eesmärkide poole erinevas tempos, sõltuvalt koolipõhistest oludest;
• pidajate kaasamine – sisuka koostöö arendamine pidajatega jätkub kogu programmi vältel.

Esimene aasta andis mitmeid olulisi õppetunde. Selgines mentorite roll, ülikoolide ja mentorite pakutav tugi muutus tagasiside põhjal vajaduspõhisemaks ning osalevate koolide arengut toetas üha enam koostöine lähenemine.

2023. aastal laienes arendusprogramm jõudsalt edasi. Eelneval aastal alustanud koolidele lisandus jaanuaris 11 uut üldhariduskooli. Tallinna Ülikooli kõrvale liitus programmi läbiviijana Tartu Ülikool.

Tartu Ülikool alustas 6 kooliga– analüüsiti andmeid, tutvuti koolide olukorra ja arenguvajadustega ning seati eesmärgid ja tegevused. Tallinna Ülikool jätkas kokku 10 kooliga. Neid toetas eelneva aasta ja pilootprogrammis osalemise kogemus.

HAKA vahendusel jagati parimaid praktikaid ja arutleti nii andmete kogumise meetodite, pidajate kaasamise kui ka koostöövormide üle. Kalendriaasta lõpuks tegutsesid kõik 16 kooli oma tempos ja vajadustest lähtuvalt.

Koolide tagasiside oli positiivne: hinnati nii ülikoolide tuge kui ka koostööd mentoritega.

Peamised väljakutsed olid:

• muudatused koolimeeskondades – personali vahetumine mõjutas eesmärkide saavutamist ja nõudis paindlikku lähenemist;
• pidajate kaasamine – pidajate esindajate vahetumine tähendas mõnikord koostöö alustamist nullist, kuid saavutati ka märkimisväärseid edusamme;
• andmetele toetuvate eesmärkide seadmine – koolid vajasid jätkuvalt ülikoolide tuge andmete kogumisel, analüüsimisel ja tõlgendamisel.

2023. aasta oli laienemise tõttu väljakutserohke, kuid samas väga koostöine. Ühised arutelud aitasid probleemidele lahendusi leida ning järgmiste aastate tegevustes ja eesmärkides saavutati kokkulepped.

2024. aastal osales arendusprogrammides 27 üldhariduskooli, nendest koolidest 5 jõudsid programmi lõppu.

Ülikoolide jaoks olid peamisteks fookusteks meeskondade võimestamine, muutuste juhtimine, andmetega töötamine ja psühholoogiliste baasvajaduste toetamine. Koolidele pakuti regulaarseid seminare ja õpiringe, mentorite roll kasvas ning alustati ka mentorite võrgustiku loomist. Koolide tagasiside ülikoolide ja mentorite tööle oli positiivne.

Peamised väljakutsed olid:

• muutused koolimeeskondades ja juhtimistasandil – koolijuhtide ja meeskondade vahetused mõjutasid eesmärkide saavutamist ning nõudsid paindlikku kohanemist;
• pidajate kaasamine – jätkuvalt vajab süstemaatilist lähenemist ja tuge;
• eesmärkide paljusus ja koormuse jaotus – mitmes programmis korraga osalemine suurendas võtmeisikute töökoormust ja tekitas riski ülekoormuseks.

Kokkuvõttes võib 2024. aastat hinnata positiivseks. Mõlemad ülikoolid pakkusid koolidele järjekindlat ja vajaduspõhist tuge, tegevused olid planeeritud ning ellu viidud professionaalselt. Partnerid panustasid nii mentorite järelkasvu kui ka pidajate kaasamisse.

2025. aastal jätkus Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli arendusprogrammides töö kokku 33 üldhariduskooliga, nendest koolidest 11 jõudsid programmi lõppu.

Ülikoolid jätkasid ka 2025. aastal koolimeeskondade toetamist, keskendudes nende võimestamisele muutuste juhtimisel, andmete teadlikumal kasutamisel ning õppimist toetava koolikultuuri kujundamisel. Koolidele pakuti regulaarselt seminare, õpiringe ja mentortoetust, mis aitasid hoida arendustöös järjepidevust ning toetada koole erinevates arenguetappides.

Peamisteks väljakutseteks 2025. aastal olid:

• koostöiste töövormide hoidmine ja süvendamine – koolides on loodud mitmeid toimivaid koostööpraktikaid, kuid nende järjepidev rakendamine eeldab teadlikku juhtimist ja ajaressurssi.
• arendustöö jätkamine muutuvates oludes – personali- ja juhtimismuudatused ning laiemad süsteemsed muutused tähendavad, et koolidel tuleb üha enam õppida hoidma fookust ja kokkuleppeid ka ebastabiilses keskkonnas.
• koormuse ja prioriteetide tasakaalustamine – paralleelsed arendusprotsessid ja igapäevane töökoormus seavad koolidele väljakutse teha realistlikke valikuid ning hoida arendustegevused jõukohased.

2025. aasta kinnitas arendusprogrammi toimivust ja eesmärgipärast ülesehitust. Ülikoolide järjepidev tugi on aidanud koolidel kujundada teadlikumat ja iseseisvamat lähenemist arengule ning luua eeldused jätkusuutlikuks arendustööks ka edaspidi.