Üldhariduskoolide arendusprogrammi esimene aasta möödus õppimise tähe all
2021. aasta suvel alustas Eesti Hariduse Kvaliteediagentuur (HAKA) koostöös Tallinna Ülikooliga üldhariduskoolide arendusprogrammi juhtprojektiga. Programmi jooksul jagus uusi teadmisi ja taipamisi nii projektis osalenud koolidele, mentoritele kui ka programmi eestvedajatele. Püsivate muutuste ellu kutsumiseks üheaastasest programmist siiski ei piisa, mistõttu jätkatakse arendustegevustega juba sel sügisel.
Projekti eesmärk oli läbi meeskondlike seminaride ja mentorluse aidata õppeasutuses luua õppija arengut soodustav õppimis- ja õpetamiskultuur. Ühtlasi püüti suurendada programmis osalevate koolide võimekust liikuda tõenduspõhise ja koostöise muutuste juhtimise suunas. Juhtprojekti abil soovis HAKA hinnata ka valitud lähenemisviisi sobivust üldhariduse kvaliteedikultuuri edendamiseks laiemalt.
Projekti valiti kuus üldhariduskooli üle Eesti. Valikukriteeriumeid oli mitmeid, muuhulgas näiteks väljakutsete ees seismine ja varasemates arendustegevustes osalemise kogemuse puudumine. Parima võimaliku tulemuse saavutamiseks koostati iga kooli kohta eraldi põhjalikud taustaanalüüsid. Kontakt loodi ka kõikide kohalike omavalistustega, nendega suheldi aastaringselt ning kutsuti mitmel korral ka ühisüritustel osalema.
Koolimeeskonnad ja mentorid töötasid koos
Projekti üheks tugisambaks oli mentorite võrgustik, kuhu kuulus 12 inimest üle Eesti. Mentoriteks valiti kas praegused või endised üldhariduskoolide juhid või õppejuhid, kellel kõigil oli mentorile vajalik ettevalmistus, potentsiaal toetada tervet koolimeeskonda ning keda iseloomustas pikk ja eripalgeline haridusmaastikul töötamise kogemus.
Programmi alguses moodustasid kõik koolid oma liikmetest meeskonna. Igasse tiimi kuulus vähemalt viis inimest nii õpetajate kui ka juhtkonna seast. Iga meeskonna juurde kuulus ka kaks mentorit. Meeskonnad osalesid igakuistel seminaridel, kus tutvuti oluliste õppimis- ja muutuste juhtimise teooriatega ja lahendati üheskoos praktilisi ülesandeid.
Lisaks seminaridele pakuti meeskondadele jooksvalt mentorite tuge, mida koolid ka väga aktiivselt kasutasid. Mitmetes koolides viisid mentorid läbi nii meeskonnaüritusi kui ka lisakoolitusi. Igakuiselt toimusid eraldi seminarid ka mentoritele, et neid töös koolidega toetada.
Põhjalik ettevalmistus on edu võti
Juhtprogrammi ühe olulisema järeldusena võib välja tuua selle, et ainuüksi andmetest ei piisa, et mõista, mis koolides tegelikult toimub. Koolide oluliste arenguvajaduste määratlemiseks ja asjakohase toe pakkumiseks on vajalik oluliselt põhjalikum kooli eeltundmine ning koostöise meeskonna kujunemise sügavam toetamine.
Projektis leidis kinnitust, et arendusprogrammide läbiviijad peavad tulevikus jälgima ning veenduma, kas ja kuidas jõuaks õpitu ja muutused süsteemselt kogu koolis juurduda. Selleks peaks näiteks olema kogu koolipere mentorite toel. ühistesse tegevustesse haaratud.
Programm hoidis pidevalt fookuses õpilastega seotud tegevusi ning eesmärke. Näiteks selgus, et koolides pole alati harjutud ka mõttega, et õpetajate töö tulemuslikkust võiks hinnata läbi õppijate heaolu ja motivatsiooni (autonoomia, enesetõhusus, seotus). Koole võiksid toetada ja innustada praktilised edulood – näiteks õppevisiidid nendesse koolidesse, kus õppijakesksuse mõtestamine ning rakendamine on juba tavapärane praktika.
Esimese programmiaasta lõpus tõdesid pea kõik programmis osalenud koolid ja mentorid, et andmete kogumine või siis olemasolevate andmete leidmine, analüüsimine ja oskus neid oma töös kasutada on keeruline ja aeganõudev. Edukas tõenduspõhine juhtimine nõuab palju rohkem teadmisi ning kindlasti ka praktikat kui ühe aasta jooksul tekib.
Programmis kasutatud mentorite tugi oli väga oluline lüli programmi sisuliste tegevuste ja arengu toetamisel koolides. Tahes tahtmata ei jõua ainult ülikooli koolitajad tegeleda iga koolimeeskonna vajaduste ja väljakutsetega personaalselt. Mentorite puhul töötasid edukalt mentortiimid, kus mentorite kogemused, pädevused ja oskused üksteist täiendasid.
Loe programmist ka siit.