Uue hindamismudeli piloot

2025 algas kutsehariduse uue kvaliteedi hindamismudeli piloteerimine. Augustis toimusid esimesed eneseanalüüsi juhtmeeskondade koolitused. Uue hindamismudeli loomiseks kutsusime kokku arendustöörühma, kuhu esitasid kandidaate Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing, Eesti Tööandjate Keskliit ja HAKA kutsehariduse hindamisnõukogu. Lisaks kuuluvad töörühma Haridus-ja Teadusministeeriumi esindajad.

Julged esimesed hindamismudeli piloteerijad on:

Kvaliteedi hindamise mudel 2025+

Uue hindamismudeliga liigub kutseharidus seniselt õppekavarühmapõhiselt kvaliteedihindamiselt institutsionaalsele ehk koolipõhisele hindamisele. Muutuvad nii hindamisvaldkonnad kui hindamiskriteeriumid, kuhu lisanduvad teemadena tugevamalt strateegiline juhtimine, innovatsioon ja õppeasutuse ühiskondlik mõju.

Uue kvaliteedi hindamise mudeli hindamisvaldkonnad ja kriteeriumid on:

Juhtimine ja eestvedamine

Strateegiline planeerimine ja juhtimine
Kutseõppeasutus (edaspidi kool) on määratlenud oma rolli Eesti ühiskonnas, valdkonnas ja/või regioonis. Kooli arengu kavandamine ja juhtimine on koostöine ja tõenduspõhine, lähtudes ühiskonna ootustest, vajadustest ja kestliku arengu põhimõtetest. Kool hindab järjepidevalt seatud eesmärkide täitmist ning tagab ja edendab kvaliteeti kõikides oma tegevusvaldkondades ja protsessides.

Koolikultuur ja eestvedamine
Koostööle ja arengule suunatud koolikultuur põhineb kokkulepitud väärtustel, võrdse kohtlemise ja eetika põhimõtetel. Koolis on tagatud kõigi töötajate ja õppijate vaimne, sotsiaalne ja füüsiline heaolu. Koolis on väärtustatud töötajate järjepidev professionaalne areng, mis lähtub kooli ja individuaalsetest arenguvajadustest ning eesmärkidest.

Ressursside juhtimine
Ressursside juhtimine toetab kooli terviklikku ja kestlikku arengut. Füüsilise ja digitaalse taristu haldamine ja arendamine on sihipärane, majanduslikult otstarbekas ja turvaline. Info juhtimise põhimõtted tagavad sihipärase, läbipaistva ja asjakohase kommunikatsiooni õppijatele, töötajatele ja sidusrühmadele. Tagatud on infoturve ja andmekaitse.

Õppimine ja õpetamine

Õppe kavandamine ja õppekavaarendus
Õppe kavandamine ja õppekavade arendamine on eesmärgistatud, süsteemne ja juhitud. Õppekavasid arendatakse koosloomes, arvestades ühiskonna ja tööturu vajadusi ning ootuseid, kooli arengueesmärke ja valdkondlikku kompetentsust. Õppekavad on terviklikud ja sidusad. Elukestva õppe võimalused on paindlikud.

Õppija arengu toetamine
Õppijate õpitee ja eriala valik on toetatud. Õppijate toevajadus on märgatud, tugiteenuseid ja -meetmeid rakendatakse õigeaegselt ja vajaduspõhiselt. Õppijatele on kättesaadav karjääriteenus, eri- ja sotsiaalpedagoogiline ning psühholoogiline teenus. Kool seirab ja toetab järjepidevalt iga õppija toimetulekut, heaolu ja terviklikku arengut ning teeb vajadusel kohandusi õpiprotsessis.

Õppimine ja õpetamine
Õpiprotsess, sh praktika on kohandatud erinevate õppijate vajadustele, tagades paindlikud õppimisvõimalused ja individuaalse toe. Õpetamise ja juhendamise meetodid on kaasaegsed ja teaduspõhised, toetavad õppijat õpiväljundite saavutamisel ja tulevikutöö oskuste arendamisel. Õpiprotsess on koostöine, toetab õppijate õpimotivatsiooni ja ennastjuhtiva õppija kujunemist.

Innovatsioon ja ühiskondlik mõju

Innovatsioon ja jätkusuutlikkus
Koolikultuur toetab innovatsiooni ja uuenduslikkuse rakendumist. Kool loob lisaväärtust ja suurendab oma jätkusuutlikkust teadliku innovatsiooni ja uuenduste kaudu, soodustades töötajate ja õppijate loovuse avaldumist ja koostööd. Kool püüdleb muutuste tingimustes järjepideva parendamise ja tipptaseme poole.

Ühiskondlik mõju
Kooli tegevusel on ühiskondlik mõju, mis loob väärtust kogukonna ja riigi tasandil. Kool panustab (kutse)hariduse, oma õppevaldkondade ja kogukonna arendustegevusse, tugevdades sihipäraselt kutsehariduse ning oma rolli ja mainet kogukonnas ja ühiskonnas laiemalt.

Rahvusvahelistumine
Kool on aktiivne koostööpartner rahvusvahelistes võrgustikes, edendades õppijate ja töötajate oskusi ja kogemusi ning kutseõppe rahvusvahelistumist. Rahvusvaheline tegevus on eesmärgipärane, juhitud ja järjepidev, sõnastatud on rahvusvahelise koostöö põhimõtted.

Uue mudeli tegevused

Piloodi hindamistegevused on võrreldes varasema hindamismudeliga täienenud ning sisaldavad lisaks tavapärastele hindamisega seotud etappidele ka eneseanalüüsi ja mudeli tagasisidestamist nii erinevatel kohtumistel kui ka tagasiside vormi kaudu.

Uue hindamismudeli protsessi on uute tegevustena planeeritud samaaegselt hindamisel olevate koolide ühised seminarid, mille eesmärgiks on koole eneseanalüüsi perioodil rohkem toetada ning võimaldada üksteise kogemusest õppimist. Samuti on planeeritud sissejuhatav kohtumine hindamiskomisjoni ja kooli vahel, et enne hindamiskülastust omavahel tutvuda ning ühiselt külastuskava koostada. Hindamisprotsess lõppeb ümarlauaga kooli, HAKA, hindamiskomisjoni ja pidaja esindajate vahel, et tagasisidet korjata ning lõpptulemuste üle arutada.

2025 II pa ning 2026 I pa koondtatakse nii piloteerijate kui teiste osapoolte tagasiside, täiendatakse loodud mudelit ning vormistatakse ettepanekud seadusemuudatuseks. Kvaliteedihindamine uue mudeli alusel algab kutseõppeasutustes 2026 aastal.

Lisainfo ja kasulikud materjalid

Kutsehariduse kvaliteedihindamise mudel 2026+ taustamaterjal ja lähteülesanne.


Tegevust rahastatakse toetuse andmise tingimuste Haridus- ja noorteprogrammi meetme „Hariduse, ühiskonna ja tööturu seosed“ tegevuse „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine PRÕM+“ projekti nr 2021-2027.4.04.24-0005 raames.