Tartu Ülikool läbis institutsionaalse akrediteerimise

Eesti Hariduse Kvaliteediagentuuri (HAKA) hindamisnõukogu otsustas akrediteerida Tartu Ülikooli seitsmeks aastaks.

Tartu Ülikooli (TÜ) hinnanud rahvusvaheline komisjon rõhutas ülikooli mitut tugevat külge. Ta leidis, et TÜ-l on tähtis roll Eesti teadusmaastiku kujundamisel ning erilist tunnustust väärib ülikoolile omane huvi tegeleda oluliste ja potentsiaalselt mõjusate ühiskondlike teemadega.

HAKA hindamisnõukogu tõstis esile ülikooli panust õppejõudude arengu toetamisse – näiteks on värvatud õppedisainerid ning korraldatakse seminare ja koolitusi, mida õppejõud kõrgelt hindavad. TÜ paistab silma ka tugevate akadeemilise eetika põhimõtetega. Näiteks on ülikoolis loodud hea teadustava nõustaja ametikohad. See näitab ülikooli süstemaatilist ja ennetavat tegevust hea teadustava põhimõtete levitamisel TÜ liikmeskonnas.

Nõukogu leidis, et ülikool peab edaspidi veelgi enam pöörama tähelepanu kvaliteedikultuuri edendamisele. Näiteks tuleks selgemalt määratleda ülikooli liikmete individuaalsed rollid ja vastutus kvaliteedi edendamisel ning tagada, et väärtuspõhine lähenemine kvaliteedikultuurile rakendub ülikoolis läbivalt.

Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser sõnas, et seitsmeaastane akrediteering oli ootuspärane, kuid ülikooli tegevus ja areng on palju pikema vaatega kui seitse aastat. “Samas valmistusime hindamiseks põhjalikult ning tänu eneseanalüüsile ja komisjoni tagasisidele saime hea ülevaate oma tugevustest ja arenguvõimalustest, mis on kindlasti aluseks uute tegevusplaanide ja uue arengukava väljatöötamisel,” sõnas ta. “Kokkuvõttes on see kinnitus, et oleme õigel teel.”

Eksperdid pakuvad uut perspektiivi

Rektor lisas, et ülikool on komisjonile väga tänulik põhjaliku töö eest. “Komisjon oli pea terve nädala Tartus kohal, käis ka Narva kolledžis ja süvenes meie tegemistesse,” selgitas ta. “Praegu on liiga vara öelda, mida me saadud tagasiside põhjal täpselt tegema hakkame, aga kindlasti plaanime taaselustada õpirände ja pöörata tähelepanu õppekavade arendusele ja kuvamisele. Teemad, mille puhul jäime eriarvamusele, puudutavad usaldavat versus kontrollivat kvaliteedikultuuri, kus me eelistame selgelt esimest, samuti rahvusülikooli ja rahvusvahelise ülikooli eesmärkide ühildamist, kus ülikool vastuolu ei näe.”

HAKA juhataja Heli Mattisen märkis, et eri riikidest pärit ekspertidest koosneva komisjoni peamine lisaväärtus on see, et ta asetab meie jaoks iseenesest mõistetava uude perspektiivi. “Eksperdid näevad aeg-ajalt seda, mis on meil endal kahe silma vahele jäänud,” rääkis ta. “Ükskõik kui kummastav võib välisekspertide seisukoht esmapilgul tunduda, alati on arukas sellest kinni haarata ja see enda kasuks tööle panna. Näiteks leidsid väliseksperdid, et Tartu Ülikool peaks ümber mõtlema oma pigem ettevaatliku positsiooni Eesti-sisese koostöö suhtes. Ülikool saaks sellele senisest enam kaasa aidata, arvestades üleilmset konkurentsi ja Eesti ülikoolide suhtelist väiksust maailma kontekstis.”

Kõik Eestis tegutsevad kõrgkoolid peavad vähemalt korra seitsme aasta jooksul läbima institutsionaalse akrediteerimise ehk välishindamise. Selle käigus hinnatakse kõrgkooli juhtimise, töökorralduse, õppe- ja teadustegevuse ning õppe- ja uurimiskeskkonna vastavust õigusaktidele, õppeasutuse eesmärkidele ja arengukavale. Hindaja on rahvusvaheline ekspertkomisjon, kelle hindamisaruande põhjal langetab akrediteerimisotsuse HAKA kõrghariduse hindamisnõukogu. Tartu Ülikool läbis institutsionaalse akrediteerimise esimest korda 2015. aastal. Tutvu hindamisotsuste ja aruannetega siin.

Foto: Andres Tennus / Tartu Ülikool