Tallinna ja Tartu tervishoiukõrgkoolid läbisid institutsionaalse akrediteerimise

Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri (EKKA) hindamisnõukogu otsustas akrediteerida Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli ja Tartu Tervishoiu Kõrgkooli seitsmeks aastaks koos kõrvaltingimusega.

Mõlema kõrgkooli puhul pidasid rahvusvahelised hindamiskomisjonid tunnustust väärivaks nende mõjusat tegevust Eesti ühiskonnas tervise edendamise vallas, millesse on kaasatud ka õppijad.

Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis tõi komisjon esile õppijakeskset lähenemisviisi kõikides kõrgkooli tegevustes. Kõrgkooli õppekavades on väga hästi arvestatud töömaailma vajadustega ning teooria lõimitud praktikaga. Tänu aktiivsele koostööle tervishoiuasutustega on üliõpilaste praktika sisukas ja tõhus. Väga hästi toimib uute töötajate mentorlussüsteem, õppejõud on valdkonnas tunnustatud ning oma tööle pühendunud.

Samas tõi komisjon välja ka mõningaid vajakajäämisi, mis olid valdavalt seotud strateegilise juhtimise, rahvusvahelistumise ja teadus- ja arendustegevuse korraldusega. Komisjon leidis, et liikmeskond ei ole omaks võtnud kõrgkooli tulevikuvisiooni ja strateegilisi eesmärke. Rahvusvahelistumisega seotud algatused ei ole alati kooskõlas strateegiliste plaanidega, nende kasutegurit ja riske ning mõju sihtgruppidele (õppijad, kõrgkool ja ühiskond) ei hinnata. Tugevdamist vajab teadus- ja arendustegevuse valdkonna juhtimine ja tugisüsteem, et tagada magistrikavade läbiviimiseks vajalik teadustöö tase kõrgkoolis.

Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektori Ülle Ernitsa sõnul on hea meel sellest, et juba teist korda tunnustatakse kõrgkooli panust mõjuka tervise edendamise tegevuse eest Eestis. „Just selles valdkonnas saadud tunnustus annab kinnitust sellest, et kõrgkooli väärtushinnangud on paigas ja vundament tugev,“ leidis ta. „Oleme väga rõõmsad, et akrediteering on seitsmeks aastaks. Kõrvaltingimus annab sisendi uude arengukavasse ning suunab meid vajalike muudatuste planeerimisel ja tegemisel. Kuigi peame tõdema, et mõningate ettepanekute arvesse võtmine ei sõltu kõrgkoolist ja vajab laiapinnalisemaid otsuseid.“

Kõrgkooli õppeprorektor Ulvi Kõrgemaa lisas: „Rakenduskõrghariduse õppekavade esmane ja peamine eesmärk on koolitada tööturule häid spetsialiste. Seega eriti hea meel on, et meie õppetöö valdkondadele antud hinnangud olid ainult positiivsed. Nii nagu praegu, on ka edaspidi kõrgkoolist tööturule oodata tarku ja tublisid tervishoiu valdkonna spetsialiste.“

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli tugevustena tõi komisjon välja juhtiva rolli tervishoiu valdkonna uute õppekavade ja kutsestandardite väljatöötamisel, individuaalse lähenemine igale õppijale ning tõhusa tegevuse erialade tutvustamisel potentsiaalsetele õppijatele (nt õppijavari ja lühikursused gümnaasiumitele).

Komisjon leidis mõningaid puudujääke strateegilises juhtimises, ressursside kasutuses, kvaliteedikultuuris ning teadus- ja arendustegevuses. Komisjoni hinnangul ei ole kõrgkooli arengu kavandamine piisavalt sihipärane ja süsteemne, rahaliste vahendite haldamine võiks olla paremini kooskõlas kõrgkooli arengueesmärkidega ning riskide juhtimine võiks olla tõhusam. Lisaks leiti, et kõrgkool on küll edukas teadus- ja arendustegevuse populariseerimisel, kuid strateegiline juhtimine ning tugisüsteem teadus- ja arendustegevuse valdkonnas ei toeta selle sihipärast arengut.

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektori Ulla Preedeni sõnul on positiivne akrediteerimise tulemus kahtlemata tunnustus kogu kõrgkoolile ja inimeste tööle. „See on märk usaldusest,“ rääkis ta. „Läbitud protsessi tulemused näitavadki ennekõike meie õppetegevuse head kvaliteeti. Eraldi ära märgitud tunnustus ühiskonna teenimises annab aga kindluse, et valitud on õige suund.“

Preeden lisas, et rahvusvahelise komisjoni konstruktiivne ja Eesti rakenduskõrgkoolide rolli ning olusid arvestav tagasiside annab kindlasti suunised edasisteks tegevusteks. „Heameel on tõdeda, et väga mitmed olulised ettepanekud tuleviku arendusteks olid kõrgkoolil kirjas juba eneseanalüüsis ning pigem andis see kindluse edasi tegutsemiseks“, jätkas ta. „Samas oli mitmeid ettepanekuid, kus kõrgkooli enda tegevusest üksinda jääb toimivate lahenduste väljatöötamiseks väheks ja pigem on määravam üldine riiklik strateegiline lähenemine.“

EKKA juhataja Heli Mattisen selgitas, et tervishoiukõrgkoole hindasid erinevad komisjonid, kuid mõlemad jõudsid huvitaval kombel üsna sarnaste soovitusteni. Enamus soovitustest kõnelevad sellest, et kõrgkoolid peaksid seadma endale konkreetsed, realistlikud ja mõõdetavad eesmärgid, mis haakuvad selgelt nende missiooni ja tulevikuvisiooniga, tagavad arengu soovitud suunas, on liikmeskonna poolt omaks võetud ning kajastuvad kõikides tegevustes ja kõikidel tasanditel.

Kõik Eestis tegutsevad kõrgkoolid peavad vähemalt korra seitsme aasta jooksul läbima institutsionaalse akrediteerimise. Institutsionaalne akrediteerimine on välishindamine, mille käigus hinnatakse kõrgkooli juhtimise, töökorralduse, õppe- ja teadustegevuse ning õppe- ja uurimiskeskkonna vastavust õigusaktidele, ülikooli eesmärkidele ja arengukavale. Hindamise viib läbi rahvusvaheline ekspertkomisjon, kelle hindamisaruande põhjal langetab akrediteerimisotsuse EKKA kõrghariduse hindamisnõukogu. Tallinna ja Tartu tervishoiukõrgkoolid läbisid institutsionaalse akrediteerimise esmakordselt 2013. aastal. Tutvu hindamisotsuste ja aruannetega siin.

Lisainformatsioon:

Heli Mattisen

Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri juhataja

tel 5178 197

e-mail: heli.mattisen@archimedes.ee