Kuidas läheb üldhariduse kvaliteedi hindamisel?
Fotol esimene koolikülastus Paikuse Koolis. Foto autor: Kadri Haavandi
Käesoleval aastal sai alguse Eesti Hariduse Kvaliteediagentuuri poolt eestveetav üldhariduse kvaliteedi hindamise piloteerimine, mille põhjalik ja erinevaid huvigruppe kaasav ettevalmistus algas 2022. aastal. Kvaliteedihindamise mudel koosneb üldhariduskooli eneseanalüüsist, väliste ekspertide tagasisidest ja parendustegevuste kava kokkulepetest.
Kõige esimesteks osalejateks piloodis on: Türi Ühisgümnaasium, Pärnu Ühisgümnaasium, Paikuse Kool, Pärnu Raeküla Kool ja Pärnu Kuninga Tänava Põhikool.
Koolide teekond algas ettevalmistavate koolituste ja põhjaliku eneseanalüüsiga, seejärel jõuti sügisel koolikülastusteni. Esimesed ajaloolised hindamismeeskondade külastused toimusid oktoobris. Hindamismeeskonda kuuluvad valdkondlikud eksperdid, kelle ülesanne on anda kooli eneseanalüüsile tõenduspõhist tagasisidet.
Tänaseks on koondatud külastuste tagasiside, mis näitab kõrget rahulolu erinevate aspektidega- hindamiskülastuste vestlused olid hästi läbi mõeldud ja ellu viidud; kasuna toodi välja näiteks uute vaatenurkade märkamist ja väljast tulija pilku, mis märkab seda, mida ise ei näe.
Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli direktori asetäitja Liina Õmblus toob kvaliteedihindamise kohta välja, et kõige suurem kasu on olnud oma kooli tegevuste läbi mõtestamine just teaduspõhisusest lähtuvalt. “Me ju küll hoiame end igapäevaselt kursis jõudu mööda, kuid sellist süsteemset põhjendamist ikkagi ei tee,” selgitab ta. Kasuna toob ta ka välja laiapõhjalisema pildi tekkimise. Ta täiendab: “Õpetaja pidi nüüd samuti vaatama suuremat pilt ja seda analüüsima. Seda õpetaja kooli vaates igapäevaselt ei tee. See kõik sundis meid oma kooli pisut kõrvalt vaatama ja seda nähtut nii kirja panema, et ka eneseanalüüsi lugejal tekiks tervikpilt meie koolist.” Liina kuulub ka HAKA üldhariduse nõukogusse ning selle kohta kommenteerib ta, et see roll on aidanud paremini aru saada kvaliteedihindamise olemusest. Ta lisab: “Kuna nõukogus on nii laiapõhjaline meeskond (koolijuhid, ülikoolide inimesed, aga ka õpilaste esindajad), andsid ühised arutelud võimaluse kuulata ja paremini mõista teiste osapoolte vaatenurki”.
Pärnu Ühisgümnaasiumi koolijuht Anneli Rabbi toob kvaliteedihindamise eduteguritena välja: “Kooli jaoks on väga oluline leida üks inimene, kes juhib kogu ajamahukat hindamisprotsessi algusest lõpuni. Gümnaasiumi õppe- ja arendusjuht Kriste Talving kaasas sellesse protsessi järjepidevalt kriteeriumijuhte, kuid kirjutas mahuka analüüsi lõplikult ise kokku. Pean väga oluliseks, et sel keerulisel teekonnal toetas meid mentor Kätlin Vanari, kelle terav ja asjalik kõrvalpilk oli eneseanalüüsi kirjutamisel suureks abiks”. Kriste Talving jagab: “Kvaliteedikriteeriumide alusel ennast analüüsides saab organisatsioon võimaluse süsteemselt välja selgitada oma tugevused ja kitsaskohad ning nende põhjal kavandada uued tegevused. Tavajuhul ollakse liialt keskendunud sellele, et nõrkused tugevusteks muuta, kuid kriteeriumid ja suunised juhivad pidevat tähelepanu sellele, et tugevustega tuleb järjepidevalt tegeleda, et need ka edaspidi tugevusteks jääks”.
Oleme tänulikud esimeste koolide julguse, uudishimu ja panuse eest, mis aitavad loodud mudelit ja hindamisprotsessi igal sammul täiustada. Piloteerimise tulemusel on tehtud juba nii mõnigi vajalik ja oluline muudatus – näiteks toimub enne koolikülastust edaspidi eelkohtumine veebis, et kõik küsimused, mis koolikülastuse kohta tekivad, saaksid vastuse; täiendatud on ekspertide koolituse teemasid tunnivaaluste osas; KOV esindajatega lepitakse vestlused kokku oluliselt varem ning rohkem tähelepanu saab veebivestluste tehniline pool ning kogutud on ka sisendit, et täiendada erinevad juhendid. Lisaks on lähinädalatel valmimas kodulehele eraldi korduma kippuvate küsimuste rubriik.
__________________________________________________________________________________
Üldhariduse kvaliteedi hindamine on kujundav hindamine, mille eesmärk on võimestada õppeasutusi iga õppija arengut toetava õpikeskkonna pideval ja tõenduspõhisel kujundamisel. Kvaliteedihindamise aluseks on õppeasutuse eneseanalüüs ning sellel põhinev kooliväliste sõltumatute ekspertide tagasiside, mis tugineb kvaliteedikriteeriumitele.
Kvaliteedihindamise olulisem väljund on koolide parendustegevuste kava, mida arutatakse koos pidaja ja ekspertidega ümarlaual.