Hollandis kohtusid institutsionaalseid hindamisi rakendavad Euroopa kvaliteediagentuurid

21.-22. mail 2025 toimus Haagis NVAO kontoris QAN (Quality Audit Network) iga-aastane seminar. QAN ühendab neid Euroopa kvaliteediagentuure, mis viivad läbi institutsionaalseid hindamisi. HAKA poolt osales ning tutvustas meie uue institutsionaalse akrediteerimise mudeli ettevalmistamist ja eripärasid Hillar Bauman. Kokku osales inimesi 15-st erinevast agentuurist.

Kahel päeval toimunud töötubades arutleti peamiselt selle üle, kuidas muuta hindamisprotseduure efektiivsemaks ja kõrgkoolidele vähem koormavaks, mitte kaotades seejuures kvaliteedis. Iga agentuuri esindaja andis ülevaate viimase aasta olulisematest muudatustest. Alljärgnevalt mõned Hillari poolt kirja pandud mõtted ja näited:

Holland (NVAO). Institutsionaalses auditis kasutavad kõrgkoolid ainult juba olemasolevaid dokumente. Eneseanalüüsi aruande maksimummahuks on 10 lehekülge (sellele lisaks lisad). Hindamisaruande maksimummahuks on 15 lehekülge. Senine praktika näitab, et kõrgkoolidel on keeruline 10 leheküljega kõik ära kirjeldada, aga sellega on hakkama saadud. Eneseanalüüsi aruande väiksem maht ei pruugi tähendada kõrgkooli jaoks vähemat tööd. Hindamiskomisjonide arvates on 10-leheküljelised aruanded informatiivsed, kuid keerulised interpreteerida.
Flandria ja Luksemburg (NVAO). Hindamisi viiakse läbi nii, et puuduvad standardid ja kriteeriumid. Reaalses praktikas järgitakse siiski ESG struktuuri. Kõrgkoolid toovad oma eneseanalüüsides välja põhiliselt nende jaoks olulised teemad ja ekspertkomisjonid kirjeldavad oma aruannetes ka rohkem seda, mis neile olulisem tundub. Flaami valitsus ei ole eriti rahul sellega, et aruanded ei ole hästi võrreldavad. Samas ei olda valmis standardite ja kriteeriumiteta süsteemi muutma.
Prantsusmaa (HCERES). Kavandatakse muudatusi institutsionaalses hindamises, kuna kõrgkoolide hinnangul on praegune hindamisprotsess liialt bürokraatlik (liiga palju erinevaid andmeid nõutakse), halduskoormust suurendav ning puuduliku dialoogiga. Kõrgkoolide arvates käsitletakse hindamises liiga palju teemasid, kuigi need ei ole kõigi kõrgkoolide jaoks asjakohased ning soovitakse individuaalsemat lähenemist. Uued hindamised peaksid olema rohkem kõrgkoolide erisusi arvestavad ning fokusseeritud kõrgkooli põhitegevustele ja nende juhtimisele. Uues mudelis saab olema vähem standardeid ja kriteeriume. Hindamisaruande vormi muutus: enam ei hõlmata kõiki standardeid, vaid ainult neid, mis esindavad tugevusi ja nõrkusi.
Šveits (AAQ). Sarnaselt Eestile viiakse läbi institutsionaalset akrediteerimist. Esimene tsükkel oli aastail 2015-2022, läbi on viidud esimesed teise tsükli akrediteerimised. Uues mudelis on uuenduseks fookusteemade sissetoomine. Kõrgkool valib välja ühe fookusteema, millele soovib põhjalikumat tagasisidet; aga ka ekspertkomisjon valib välja nende vaatekohast lähtudes ühe fookusteema. Hindamisaruande uus formaat sisaldab ka kõrgkooli eneseanalüüsi aruannet (kõrgkoolid on küll selles osas kriitilised). Lühendatud on hindamiskülastuse aega.
Kataloonia (AQU). Viiakse läbi 6-aastase tsükliga institutsionaalseid akrediteerimisi. Lisaks kõrgkooli eneseanalüüsi aruandele esitatakse ka eraldi üliõpilaste aruanne. Hindamisvaldkonnad on ESG põhised.
Taani (DAI). 2024.a kuulutati välja riigipalgaliste töötajate arvu ulatuslik vähendamine alates 2025. aastast. Selle tulemusel koondati ka Taani agentuuris 33-st töötajast 18. Praeguse institutsionaalse akrediteerimise metodoloogiat ja kriteeriume ei muudeta enne õppeaastat 2027/28. Akrediteeringu kehtivust pikendati tagasiulatuvalt kuuelt aastalt kaheksale. Uut IA mudelit hakatakse välja töötama 2026. aastal ja plaanide kohaselt peaks see olema fokusseeritum.
Norra (NOKUT). 2025. aastal käivitus institutsionaalsete auditite neljas tsükkel. See on rohkem diferentseeritud ja paindlik, täiustamisele orienteeritud ning keskendunud teadmiste vahetamisele ja juhendamisele. Eesmärk on vähendada dokumentatsiooni hulka, keskendudes rohkem kõrgkooli enesehindamisele. Samuti on eesmärgiks vähendada kõrgkoolide halduskoormust sidusrühmade suurema kaasamise ja dialoogi kaudu. Plaanis on ka suurendada tõhusust digitaalsete tööriistade laialdasema kasutamise abil.
Soome (FINEEC). 2024 sügis- 2025 kevad toimus institutsionaalse auditi neljanda tsükli kavandamine. Sarnaselt Eestiga kaasati erinevad huvirühmad, välismaised eksperdid ja viidi läbi üleriiklik seminar. Kaks hindamisvaldkonda: a) Kvaliteedisüsteemi abil toetatud strateegiline juhtimine; b) õpetamise ja juhendamise poolt toetatud õppimine. Uut tsüklit peaksid iseloomustama: Auditi tugevam integreerimine igapäevategevusse. Järjepidevus varasemate audititega. Paindlik mudel, mis arvestab kõrgkoolide erinevaid omadusi, profiile ja eesmärke. Olemasolevate andmete parem kasutamine.
Iirimaa (QQI). Lähiajal on institutsionaalsetes hindamistes plaanis järgnevad tegevused: Luua raamistik väiksemate era-/sõltumatute teenusepakkujate institutsionaalseks hindamiseks ning koostada eraõiguslike/sõltumatute teenusepakkujate institutsionaalse hindamise käsiraamat.
Ühendkuningriik (QQA). Huvitav on märkida, et üle 100 töötajaga agentuur loobus peale Covidit füüsilisest kontorist. Nii on võimalik agentuuri heaks töötada ka teistest riikidest. Uuteks hindamismeetoditeks on Tertiary Quality Enhancement Review; Elective Quality Review; Siit leiab UK Quality Code võrdluse ESG-ga.