EKKA kvaliteediagendid Tadžikistanis ehk kuidas toetada kõrghariduse kvaliteedi arendamist

Juba 2018. aasta augustikuust on Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri (EKKA) pilk pööratud Kesk-Aasia poole. Lisaks põhitegevustele Eestis lööb EKKA kaasa Maailmapanga projektis, mille eesmärk on toetada kõrgharidussüsteemi arengut Tadžikistanis.

Tadžikistan on mägine, võrdlemisi vaene merepiirita riik, kus elab veidi üle üheksa miljoni inimese. Mõned aastad tagasi otsustas Tadžiki valitsus, et soovib astuda samme Bologna protsessiga ühinemiseks. Seetõttu kuulutas kohalik haridus- ja teadusministeerium välja rahvusvahelise hanke, et leida partner, kes neid kõrghariduse kvaliteedi edendamisel aitaks. Valituks osutuks EKKA. Kuni 2020. aasta detsembrini toetab EKKA kohalikku ministeeriumi, kvaliteediagentuuri (SASSE) ja kõrgkoole kvaliteedihindamise süsteemi arendamisel, mis oleks vastavuses Euroopa kõrgharidusruumi kvaliteedikindlustuse standardite ja suunistega (ESG).

Kaheaastases projektis on mitmeid tegevusi, millest ühed olulisematest on pilootakrediteerimised kolmes Tadžikistani ülikoolis. Eelmisel nädalal, 5.– 8. oktoobrini toimusidki hindamiskülastused Tadžiki S. Ainy nimelises pedagoogikaülikoolis, Danghara riiklikus ülikoolis ning finants- ja majandusülikoolis. Igat kõrgkooli hindab kuueliikmeline komisjon. Nende esimehed on Eestist: Birute Klaas-Lang (Tartu Ülikool), Enn Listra (Tallinna Tehnikaülikool) ja Peeter Normak (Tallinna Ülikool). Komisjonide sekretärid on Venemaa kvaliteediagentuurist (NCPA), millega EKKA-l on väga hea koostöö. Muuhulgas on NCPA ainus Venemaa agentuur, mis on ENQA ehk Euroopa Kõrghariduse Kvaliteediagentuuride Assotsiatsiooni täisliige, ja kantud Euroopas tunnustatud kvaliteediagentuuride registrisse EQAR. Igasse komisjoni kuulub lisaks esimehele ja sekretärile ka neli kohalikku liiget: kaks akadeemilise maailma esindajat, üks üliõpilane ja üks kõrgkooliväline liige.

Virtuaalkülastused Tadžiki ülikoolides

EKKA hindamisjuht Hillar Bauman, kes vastutab Tadžikistani projekti eest, rääkis, et komisjonid alustasid ettevalmistust hindamiskülastuseks juba suvel. Nad töötasid läbi ülikoolide eneseanalüüsi aruanded ja muud vajalikud dokumendid. Peagi sai selgeks, et praegustes tingimustes ei ole Eesti ja Venemaa ekspertide ning EKKA koordinaatorite sõit Tadžikistani võimalik. Seetõttu otsustati paindhindamise kasuks, kus kohalikud eksperdid läksid ülikooli kohale, väliseksperdid ja EKKA koordinaatorid osalesid aga virtuaalselt.

„Põhjaliku eeltöö tulemusena kirjutasid eksperdid juba enne külastusi hindamisaruannete esialgsed variandid koos küsimustega, mis vajasid intervjuude käigus täpsustamist, ja loeteluga täiendavatest vajalikest dokumentidest,“ rääkis Bauman. „Toimusid ka hindamiskomisjonide virtuaalsed koosolekud, kus osalesid aktiivselt kõik eksperdid. Juba siis sai selgeks, et oleme välja valinud õiged eksperdid. Kahjuks ignoreerisid kõiki koosolekuid ning komisjonivahelist kirjavahetust SASSE nimetatud hindamiskoordinaatorid.“ Seetõttu tehti Maailmapanga ettepanekul ning Tadžikistani ministeeriumi ja SASSE direktori nõusolekul enne virtuaalkülastusi muudatusi protsessis. Kui esialgu pidid SASSE töötajad hindamisi koordineerima ja EKKA esindajad neid toetama ja nõustama, siis lõpuks fikseeriti ametlikult see, mis juba toimus: EKKA esindajad (Hillar Bauman, Maiki Udam, Tõnu Meidla) koordineerivad hindamisi ja SASSE töötajad on vaatlejate rollis.

Tublid eksperdid ja revolvertõlgid

Enne hindamiskülastusi valmistas suurt muret, kas virtuaalne side toimib, sest üldiselt on Tadžikistanis (sh ülikoolides) internetiga lood halvad. „Oleme missioonide käigus näiteks kuulnud ka seda, et „polegi meil ülikoolides wifit vaja, sest see segab õppetööd“,“ jagas Hillar Bauman hindamisega seotud koomilisi seiku. „Seetõttu katsetasime enne külastusi tehnilisi vahendeid. Ka ülikoolid andsid oma panuse, hankides viimasel hetkel uusi seadmeid ja võrguühendusi. Tagantjärele võib öelda, et üldiselt toimis side rahuldavalt. Olid küll mõned katkestused ja kohati oli kuuldavus kehv, kuid selle lahendasid kohalikud eksperdid, kes kõik intervjuud üles tähendasid. Ja seda väga põhjalikult!“

Bauman lisas, et komisjonide intervjuud pilootülikoolides viidi läbi kolme päeva jooksul ning kokkuvõttes võib öelda, et protseduur toimis väga hästi. Ekspertide kõrgest kvaliteedist annab tema hinnangul märku see, et intervjuude korraldus, sisu ning ekspertide töö oli täiesti võrreldav Eestis toimuvate hindamistega. „Väga hea mulje jättis mulle ka see, kuidas kohalikud eksperdid tabasid kohe ära, kui ülikooli inimesed hakkasid küsimusele vastamise asemel mingit muud udujuttu ajama. Nad katkestasid viisakalt ja palusid konkreetselt küsimusele vastata.“

Koordinaator Maiki Udam kommenteeris, et intervjuude küsimused olid hästi ette valmistatud ja neid oli täpselt parasjagu, tööjaotus toimis, esimees ja sekretär tipptasemel. „Eriti tore on see, et Tadžiki eksperdid olid väga tublid – juhtisid professionaalselt koosolekuid, pidasid ajast minuti pealt kinni ja olid lisaks suurepärased revolvertõlgid. Umbes nelja intervjuu puhul oleksime vajanud tõlki, aga kuna teda polnud, siis võtsid meie eksperdid selle ülesande enda peale ja said edukalt hakkama.“

Jälg maas

Pilootakrediteerimiste üks peamisi eesmärke oli kohaliku agentuuri ettevalmistamine selleks, et korraldada hindamisi vastavalt Euroopa standarditele ja protseduuridele, ning nõustada neid selles ülemineku protsessis. „Kahjuks tuleb öelda, et see eesmärk jääb ilmselt hetkel saavutamata, kuna SASSE huvi selle projekti vastu on olnud pehmelt öeldes leige,“ rääkis Hillar Bauman. „Pigem on tunne, et me segame neid nende tähtsas harjumuspärases igapäevases töös.“

Projektis on siiski ka rosinaid (Tadžikistani rosinad, pähklid ja puuviljad on muuseas väga maitsvad!), mis südant soojendavad. „Nendest kvaliteediseemnetest, mis me kahe aasta jooksul oleme Tadžikistanis külvanud, on mõned väga hästi idanenud,“ leidis Bauman. „On kolm ülikooli, kes teavad, mis on eneseanalüüs ja mis kasu nad ise võivad enda jaoks sellest protsessist saada. Ja mis peamine, meil on tervelt 12 eksperti, keda võib julgelt nimetada EKKA kvaliteediagentideks Tadžikistanis!“

Piloothindamistega läheb peaaegu kõik edasi nagu EKKA hindamistes ikka. Komisjonid kirjutavad kuue nädala jooksul oma aruanded valmis, mis lähevad kõigepealt ülikoolidele võimalike täpsustuste lisamiseks. Seejärel vormistavad komisjonid lõpparuanded. Erinevus on selles, et nende hindamiste puhul ei võta akrediteerimisotsust vastu EKKA, vaid kohalik agentuur. Loomulikult jätkuvad ka muud projektitegevused: näiteks muudatusettepanekute esitamine Tadžiki seadusandlusesse, et SASSE tegevus ja protseduurid vastaksid ESG nõuetele; EKKA toel valminud välishindamiste andmebaasi ülesehituse tutvustus; tagasisideseminarid pilootülikoolides jpm.

Foto: Wikimedia Commons (litsents cc-by-2.0)