EKKA hindamisnõukogude ja täienduskoolituse nõukoja liikmed kogunesid ühisistungile
28. jaanuaril said Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri (EKKA) uues kontoris Tõnismägi 11 kokku nii kõrg- ja kutsehariduse hindamisnõukogude kui ka täienduskoolituse nõukoja liikmed. Ühiselt vaadati tagasi möödunud 2019. aastale ning arutleti eelseisvate tegevuste üle.
EKKA juhataja Heli Mattisen sõnas, et hindamisnõukogude ühisistung on juba aastatepikkune ilus traditsioon. Sel aastal liitus nõukogudega esimest korda täienduskoolituse nõukoda, mis toetab 2018. aasta sügisest alguse saanud täienduskoolituse kvaliteedi hindamise projekti tegevusi.
Ühisistung algas valdkondlike ülevaadetega EKKA põhitegevustele 2019. aastal. Kutseõppe hindamisjuht Marge Kroonmäe tutvustas kutseõppe kvaliteedihindamise eduelamusi ja kitsaskohti. Möödunud aasta suurimate saavutusena tõi ta muuhulgas välja, et hindamiskoormus vähenes nii koolidele kui ka EKKAle, hindamisi kavandatakse aastate lõikes paindlikumalt ning EKKA korraldatud praktilised seminarid on koolidele suureks abiks eneseanalüüsi koostamisel. Kitsaskohana nimetas Kroonmäe, et kvaliteedihindamine ei ole sidus erinevate aruandluste ja teiste hindamistega. Ühtlasi tõi ta välja, et koolide hinnangul on hindamise sisuline lisandväärtus tihti oodatust väiksem.
Kõrghariduse hindamisjuht Hillar Bauman tegi ülevaate õppekavagruppide hindamisest 2019. aastal. Ta sõnas, et õppekavagruppide kvaliteedihindamine saab varsti läbi, mistõttu väheneb ka hindamiste koormus kõrgkoolidele. Eduelamustena tõi ta välja lisaks kõrgkoolide esitatud tegevuskavade kvaliteedi tõusu ning väga hea tagasiside hindamiskülastustele. Arenguvõimalusi jätkub 2020. aastaks samuti: senisest enam tähelepanu ja juhendamist vajab tegevuskavade ja kõrvaltingimuste täitmise aruannete koostamine kõrgkoolide poolt ning hindamiskomisjone tuleb rohkem nõustada hindamisaruannete koostamisel.
2019. aasta tõi palju uut ka kõrgkoolide institutsionaalsesse akrediteerimisse. Hindamisjuht Liia Lauri tõi välja, et möödunud aastal rakendati uut hindamiskontseptsiooni neljas koolis: Sisekaitseakadeemias, Eesti Maaülikoolis ning Tallinna ja Tartu tervishoiukõrgkoolides. Suurimate saavutuste hulka kuulusid väga menukad kõrgkoolide ja hindamisekspertide koolitused ning esimene institutsionaalne akrediteerimine välisriigis – Armeenias, Haybusaki ülikoolis. Väljakutseid, mis uuel aastal ees ootavad, on mitmeid: näiteks, kuidas panna väga head, aga ka väga hõivatud eksperdid süvitsi hindamisteks valmistuma, või kuidas kõrgkoole ühel ja samal ajal nii hinnata, et oleks võimalik kontrollida nõuete täitmist, toetada neid ning tuua välja see, mis on hästi ja väärt järeletegemist.
Täienduskoolituse valdkonnale oli 2019. aasta väga tegus: moodustati täienduskoolituse nõukoda, täienduskoolituse töörühm töötas välja nii kvaliteedimärgi kui ka lävendipõhise hindamise kriteeriumid, mida rakendatakse alates 2019. aasta oktoobrikuust Eesti Töötukassa koolituskaardi partnerite hindamisel. EKKA arendusjuht Kaija Kumpas-Lenk tõi eduelamusena välja ka selle, et täienduskoolituse valdkonna kvaliteedi hindamise teema jõudis Eesti haridusstrateegia 2035 kavandisse. Probleemiks kujunes oodatust suurem töömaht täienduskoolitusasutuste hindamisel, arenguruumi on tegevuste kommunikeerimisel asutustele ning läbi tuleb rääkida ootused EKKA rollile kui hindajale ja nõustajale samaaegselt.
Peale valdkondlikke ülevaateid said sõna nõukogude ja nõukoja liikmed. Arutelus keskenduti kahele küsimusele: kuidas suurendada EKKA tegevuste mõju hariduse kvaliteedi edendamisel ning milline peaks olema EKKA panus rahvusvahelistes võrgustikes ja arendustegevustes. Päev lõppes meeleoluka kõnevõistluse ning piduliku õhtusöögiga. Lisaks ühistele aruteludele said külalised tutvuda ka EKKA uue kontoriga, näha vanu tuttavaid ning kohata uusi.
Vaata pilte üritusest meie Facebooki lehel.