Digiäkk 2.0 toob kokku Eesti parimad digiõppe spetsialistid
Täna toimub Tallinnas kõrghariduse kevadseminar „Digiäkk 2.0“. Sel aastal keskendutakse viimase kahe aasta jooksul toimunud arengutele digiõppe rakendamises kõrgkoolides. Seminaril jagatakse muuhulgas digiõppe head praktikat ja tunnustatakse e-kursuse kvaliteedimärgi pälvinud kursuseid. Ühtlasi kuulutatakse välja 2022. aasta e-kursuse nominendid ning aasta e-kursus. Digiäkiga saab liituda ka YouTube’is.
Üritus on järg kahe aasta tagusele seminarile – toona oli fookuses kõrgkoolide toimetulek nn sunnitud kaugõppega. Täna arutletakse üheskoos, millised arengud on digiõppes vahepeal toimunud, millised on probleemid ja murekohad, mida oleme õppinud ning kuidas siit edasi minna.
Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri (EKKA) juhataja Heli Mattisen kommenteeris, et 2022. aasta kevadel tundub, et kaugõpe on üha enam muutunud normaalsuseks ja digikeskkond tavapäraseks õpiruumiks ka lähiõppes. „Viimaste aastate digiäkk on andnud tõuke kõikide osapoolte digipädevuse arengule ning toonud kaasa digiõppe osakaalu plahvatusliku suurenemise,“ rääkis ta. „Üha enam teadvustatakse vajadust arendada digiõppe metoodikaid ning toetada õppejõude nende kasutamisel. Seega ei ole enam põhjust rääkida (peale)sunnitud kaugõppest. Plahvatuslik kvantitatiivne hüpe on asendunud loomuliku kulgemisega, mille kiirus ja kvaliteet jätab kohati siiski soovida.” Tutvu ka kokkuvõttega kõrgkoolide küsitlusest digiõppe teemal.
Tunnustatakse parimaid e-kursuseid
Lisaks digiõppe ettekannetele ja paneeldiskussioonidele, kus osalevad nii ülikoolide kui ka eraettevõtluse esindajad, antakse päeva lõpus välja ka autasud parimatele e-kursustele. Tänavu tunnistati e-kursuse kvaliteedimärgi vääriliseks 97 kursust erinevatest ülikoolidest, kõrgkoolidest, kutseõppeasutustest ja üldhariduskoolidest üle Eesti. Märgi saanute hulgast esitati aasta e-kursuse tiitli nominendiks 9 kursust.
E-kursuse kvaliteedimärgi töörühma juht Liia Lauri sõnul osales sel aastal konkursil rekordarv kursuseid – 132. Taotlusi oli kokku 16 õppeasutusest nii ülikoolidest, kutseõppeasutustest kui üldhariduskoolidest. „Suur taotluste arv annab tunnistust sellest, et ülikoolid ja rakenduskõrgkoolid on kasvavalt panustamas digiõppe arengusse,“ leidis ta. „Heade digiõppe praktikate jagamine ongi selle konkursi ilmselt kõige suurem väärtus – iga kvaliteedimärgi konkursile esitatud kursuse autor saab ekspertgrupilt ideid kursuse edasiarendamiseks.“
Enim taotlusi esitati tänavu Tartu Ülikoolist ja Tallinna Tehnikaülikoolist. Taotlusi oli ka Tallinna Tehnikakõrgkoolist, Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolist, Eesti Maaülikoolist, Eesti Kunstiakadeemiast, Estonian Business Schoolist, Eesti Ettevõtluskõrgkoolist Mainor, Eesti Lennuakadeemiast ning ka Tartu Rakenduslikust Kolledžist, Viljandi Kutseõppekeskusest, Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumist ja Hugo Treffneri Gümnaasiumist.
E-kursuse kvaliteedimärk on tunnustus e-kursuse autorile, kes on saavutanud digitehnoloogia rakendamisel õppeprotsessis suurepäraseid tulemusi. Kvaliteedimärkide väljaandmise eesmärk on levitada head kogemust ja saada tagasisidet oma e-kursusele kokkulepitud kvaliteedikriteeriumite alusel. Kvaliteedimärki antakse välja alates aastast 2008.