Piloteerimise tulemused ja kasu

1. Põhjalik ülevaade kooli tugevustest ja parendusvaldkondadest: Eneseanalüüs ja väline tagasiside annab koolile objektiivse ja detailse ülevaate oma tegevustest ja tegevuste tulemustest. See aitab koolil selgelt mõista, mis valdkondades ollakse tugevad ja millised vajavad parendamist. Ehk siis kool mõistab, kus nad asuvad ja kuhu liikuma peavad.

Viljandi koolid, kes osalesid piloodi II lennus tõid eneseanalüüsi koolitusel kvaliteedihindamise kasuna välja: süsteemi ülevaatamine (kas kogume andmete näol õigeid asju); eesmärkide ja prioriteetide ülevaatamine ja fookuses hoidmine ning arengukavaga ühildumine (tugi uue arengukava loomisel); kvaliteedihindamine tagab õpetajate töö lihtsustumise; meeskond muutub tugevamaks ja motiveeritumaks.

2. Professionaalne tagasiside ja soovitused: Välise tagasiside kaudu saavad koolid sõltumatute ekspertide poolt põhjalikku tagasisidet, mis on aluseks parenduskava koostamisel. See aitab koolil teha teadlikke ja tõenduspõhiseid otsuseid oma edasises arengus. 

3. Mentori kaasamise võimalus: Koolidel on soovi korral võimalus kaasata mentor. Mentor on eneseanalüüsi läbiviimist toetav kooli väline ekspert, kes lähtub oma tegevuses õppeasutuse vajadustest, ta suunab, ja aitab hoida fookust.

4. Parendustegevuste kava: Kvaliteedihindamise lõpuks töötab koolimeeskond välja konkreetse tegevuskava, mis keskendub kooli arendamisele ja õppeprotsessi ning koolikultuuri kvaliteedi tõstmisele. Kava on praktiline tööriist.

5. Koolimeeskonna arendamine ja koostöö tugevdamine: Hindamise käigus tugevneb koolimeeskonna koostöö, kuna kõik osapooled on kaasatud eneseanalüüsi ning välishindamise läbiviimisesse ja parendustegevuste kavandamisse. See suurendab ühtsust ja motiveerib meeskonda koos töötama kooli arengu nimel. 

Risti Kooli meisterõpetaja Marge Matson toob välja: “Kvaliteedihindamine loob süsteemse raamistiku, aidates koolil oma tugevusi ja arenguvajadusi teadlikult analüüsida. Igapäevatöös võib õpetaja pilk jääda kitsalt oma klassi, ainekava vms tasandile, kuid hindamismudel aitab näha suuremat pilti, kuidas kogu koolikultuur, õppekava ja õppija arengu toetamine omavahel põimunud on.”

Rääkides vaatest koolile enne ja pärast kvaliteedihindamist, toob Matson välja järgmist: “Meil on väga tore väike kogukonnakool, kus väärtustatakse järjepidevust, loovust ja uuenduslikkust. Oleme oma kooli väärtused ühiselt läbi mõtestanud, sidunud õppetööga ning võtnud aluseks omavahelises koostöös. Hindamine tõi selgelt esile, et koolikultuur algab igapäevastest hoiakutest ja otsustest. Saime kinnitust, et oleme väärtusi hästi kandev kool, aga ka mõttekohti edasiarenduseks, kuidas muuta väärtused õpilaste jaoks füüsilises keskkonnas rohkem nähtavaks. Meie koolis on kesksel kohal õppija toetamine ning selleks on loodud märkimisväärselt palju valikuid. Hindamisel tunnustati meie kooli õpetajate ja tugispetsialistide koostööd õppijate eripäraga arvestamisel ning tervikliku arengu kujundamisel.”

“Kvaliteedihindamine kinnitas minu tunnetust, et meie kool liigub õiges suunas – koostöiselt, õppijate arengut ja õpetajate professionaalsust väärtustades,” lisab meisterõpetaja.

Kokkuvõttes saavad koolid üldhariduse kvaliteedihindamisest väärtuslikke teadmiseid, kogemusi ja praktilisi tööriistu, mis aitavad neil tõsta hariduse kvaliteeti ja luua paremaid õppimisvõimalusi oma õpilastele. 

Fotodel üldhariduse eneseanalüüsi koolitused.