Kvaliteedihindamine üldhariduskoolis
Mis on kvaliteedihindamine?
Eestis katsetatakse kuni 2029. aastani uut üldhariduskoolide arengut toetavat hindamist. Selle eesmärk on aidata koolidel aru saada, kui õppijasõbralik nende kool on ja kuidas õppimist veel paremaks muuta. Selleks on välja töötatud kindel hindamismudel, mille abil vaadatakse, kas koolis on hea õppida ning kas koolikeskkond toetab kõigi õpilaste arengut võrdselt. Kvaliteedihindamist korraldab Eesti Hariduse Kvaliteediagentuur (HAKA).
Kõigepealt kirjutavad koolid iseenda kohta põhjaliku ülevaate, mida nimetame eneseanalüüsiks. Eneseanalüüsis uuritakse näiteks, kuidas toimib õppetöö, kuidas toetatakse õpilaste arengut, milline on koolikeskkond ning kuidas saavad omavahel läbi õpetajad ja õpilased. Samuti mõeldakse sellele, mis juba hästi toimib ja mida võiks tulevikus veel paremaks muuta, et õppimine oleks lihtsam, huvitavam ja koolis oleks hea olla. Eneseanalüüsi koostamises osaleb kogu koolipere, sealhulgas ka õpilased. Just koostöös tegutsedes saab kool kvaliteedihindamisest kõige rohkem kasu.
Kuidas õpilased kvaliteedihindamisse panustada saavad?
Eneseanalüüsi kirjutamisesse on oluline kaasata võimalikult suur osa kooli õpilaskonnast. Seda saab kooli juhtkond teha näiteks mõttekohvikute (kõik istuvad laudades ja saavad oma mõtteid etteantud teemadel kirja panna), arutelupäevade, küsitluste, õpilasesinduse koosolekute ja muu sarnase kaudu. Samuti oled juba panustanud eneseanalüüsi, kui oled kunagi vastanud koolisisestele rahuloluküsitlustele, sest nende andmeid uuritakse eneseanalüüsis.
Lisaks valib kool kvaliteedihindamise käigus vähemalt kuus õpilast, kes vestlevad hindamisekspertidega koolikülastuse käigus. Sellel vestlusel osalevad ainult õpilased, eksperdid ja HAKA koordinaator, kes on justkui kooli ja ekspertide vaheline tugiisik. Vestluse eesmärk on kuulata õpilaste ausaid mõtteid ja ettepanekuid koolielu kohta, seega anname endast parima, et kõik õpilased tunneksid ennast vestlusel turvaliselt ja mugavalt.
Kes tuleb kooli külastama ja miks?
Kooli eneseanalüüsi loevad läbi ning seejärel tulevad kooli külastama koolivälised hariduseksperdid. Nad on hariduse asjatundjad, kellel on põhjalik kogemus ja head teadmised Eesti koolisüsteemist.
Koolikülastusel vestlevad eksperdid tavaliselt kahe päeva jooksul erinevate inimestega: näiteks juhtkonna, lapsevanemate, õpilaste, õpetajatega. Pärast koolikülastust kirjutavad eksperdid hindamisaruande, milles annavad koolile kasulikku tagasisidet ja soovitusi kuue kvaliteedikokkuleppe alusel (nendest räägime täpsemalt allpool). Eriti pööravad eksperdid tähelepanu olulistele arenguvõimalustele ehk sellele, mida saaks koolis veel paremaks teha. Mõnikord märkavad nad ka selliseid asju, mille peale kool ise ei ole tulnud või mis on jäänud tagaplaanile.
See protsess ei ole koolile hinde panemiseks või koolide edetabeli koostamiseks. Selle eesmärk on aidata igal Eesti koolil muutuda järjest paremaks ning toetada võimalikult hästi kõigi õpilaste arengut ja heaolu.
Mis on tulemus kooli ja õpilase jaoks?
Kvaliteedihindamise protsess kestab umbes ühe aasta, mille jooksul vaadatakse kooli tegevused põhjalikult üle. Aasta lõpuks valmib koolis parendustegevuste kava, kuhu pannakse kirja peamised tegevused, millele kool järgmistel aastatel rohkem tähelepanu pöörab. See kava keskendub sellele, kuidas paremini toetada õpilaste arengut ja muuta koolikeskkond veel paremaks.
Kvaliteedihindamise aasta lõpus kohtuvad kooli esindajad, ekspertide meeskond, kooli pidaja ja HAKA esindajad, et parendustegevuste kava ühiselt läbi arutada ning teha vajadusel viimased täiendused. Umbes aasta hiljem võtab HAKA kooliga uuesti ühendust, et uurida, kuidas planeeritud tegevuste elluviimine on läinud ja millist kasu kvaliteedihindamisest on olnud. Eesmärk ei ole kooli kontrollida, vaid mõista, kuidas kvaliteedihindamine on aidanud koolil edasi areneda ja kuidas see on muutnud kõikide õpilaste igapäevast koolielu paremaks.
Peale kvaliteedihindamise läbimist teab kool selgemalt oma tugevusi, arengukohti ja järgmisi samme. See aitab kujundada kvaliteetset haridust, kus õppimine on arusaadav, hindamine õiglane ning õpilaste arvamus, areng ja heaolu on olulised.
Õpilasena võid märgata näiteks, et:
- tunnid on paremini planeeritud ja arusaadavamad, õppetegevustes kasutatakse rohkem erinevaid ja põnevaid õppemeetodeid (grupitöid, projekte, praktilisi ülesandeid ja päriseluga seotud teemasid), mis toetavad paremini sinu tugevusi;
- õpetajad märkavad paremini, kui kellelgi on raskusi või kui keegi on mõnes valdkonnas eriti tugev, ning pakuvad õigel ajal abi või lisaväljakutseid;
- õpetajad annavad selgemat ja abistavamat tagasisidet, mis aitab sul paremini aru saada, mida tundides oodatakse, mida juba oskad ja mida veel arendada;
- sul on rohkem võimalusi kaasa rääkida ja oma arvamust jagada ning kool teeb sinu tagasiside põhjal päriselt muudatusi (näiteks tunnikorralduses, ürituste planeerimisel, kooli reeglites, klassiruumi keskkonna kujundamisel, õppematerjalide valikul ning koolipäeva või vahetundide korralduses);
- abi on lihtsam leida: olgu selleks klassiõpetaja tugi, nõustamine, abiõpe või tugispetsialistid;
- koolikeskkond on avatum ja sõbralikum ning kooli info liigub paremini, nii et olulised sõnumid jõuavad sinuni õigel ajal.
Kõik see aitab sul paremini õppida, oma tugevusi avastada ja kasutada ning koolipäevadest rohkem rõõmu tunda.
Mida ja miks hinnatakse?
Kvaliteedikriteeriumid on kokkulepped, mille järgi vaadatakse, kuidas koolil läheb.
Nende abil saab kool nii eneseanalüüsist kui ka ekspertide kirjutatud aruandest infot selle kohta, mis juba toimib hästi ning mida ja kuidas tuleb muuta, et õppimine ja koolikeskkond paremini toetaksid õpilaste arengut ja heaolu.
Suunised on kriteeriumide selgitused, mis aitavad mõista, mida täpselt hinnatakse ja millele tähelepanu pöörata.
Kriteerium 1: Õppekava kirjutatakse koos kõigi osapooltega. Seda muudetakse siis, kui on vaja ja arvestatakse kõigi vajadustega.
1. Õppekava (ehk õppimise plaani) arendamisel arvestatakse õpilaste, õpetajate ja lapsevanemate vajadusi.
See tähendab, et kooli õppimise plaanidesse pannakse kirja, mida ja kuidas õpitakse. Seda tehes kuulatakse, mida vajavad õpilased, mida arvavad õpetajad ja mida ootavad lapsevanemad.
2. Õppekava tehakse koos kõigi osapooltega, sealhulgas õpilastega.
Kui kool otsustab, mida tunnis tehakse või milliseid aineid õpitakse, saavad kaasa rääkida nii õpetajad, lapsevanemad kui ka õpilased. Õpilaste arvamus on tähtis!
3. Õppekava peab olema terviklik ja arvestama õpilaste eripäradega.
Kool peab veenduma, et õppetöö on arusaadav ja kasulik kõigile õpilastele. Näiteks mõni õpib kiiremini, mõni vajab rohkem aega – sellega peaks püüdma arvestada.
4. Kogutakse infot ja tehakse muudatusi vastavalt vajadusele.
Kui koolis märgatakse, et midagi õppetöös ei tööta hästi või õpilased vajavad midagi muud, siis tehakse õppimise plaane ümber ja parandatakse neid. Enamasti koguvad õpetajad sellist infot tundides, küsides õpilastelt tagasisidet ja arvamust tunni kohta. Kooli juhtkond saab infot õpilaste seas läbiviidud küsitluste kaudu.
Kriteerium 2: Koolis õpetatakse nii, et igaüks saab õppida ja areneda just talle sobival moel ning vajadusel antakse ka abi.
1. Õpetajad lähtuvad õpilase teadmistest ja oskustest.
Õpetaja arvestab sellega, mida õpilane juba teab ja oskab, ning aitab edasi arendada.
2. Õpilased saavad kaasa rääkida õppetöö kavandamises.
Ka õpilaste arvamust küsitakse – näiteks milliseid teemasid või kuidas õppida.
3. Õpetamisel kasutatakse kaasaegseid ja huvitavaid meetodeid.
Tunnis ei õpita ainult nii, et õpetaja räägib tahvli ees, vaid ka mängude, rühmatööde, arvutite ja teiste põnevate viisidega.
4. Õpetajad teevad koostööd õppetöö kavandamisel ja läbiviimisel.
Õpetajad planeerivad tunde koostöiselt. Nad jagavad omavahel kogemusi ning annavad üksteisele tagasisidet, näiteks külastades ja vaadeldes üksteise tunde.
5. Õpilastele, kellel on raskusi õppimise või koolis toimetulekuga, pakutakse erituge. Samuti saavad lisatoetust need õpilased, kellel mõnes valdkonnas eriliselt tugevad oskused või kes õpivad tavalisest kiiremini.
Kui kellelgi on keeruline, siis õpetaja, abiõpetaja või tugispetsialist (näiteks eripedagoog, sotsiaalpedagoog, psühholoog) aitab teda. Kui mõni õpilane on eriti tugev nt matemaatikas või kunstis, siis ka temale pakutakse võimalusi olümpiaadidel osalemiseks, lisaülesandeid jms.
6. Kooli õppetööd analüüsitakse regulaarselt ja tehakse vajadusel muudatusi.
Erinevad kooli töötajad – näiteks õpetajad, tugispetsialistid ja kooli juhtkonna liikmed, vaatavad regulaarselt üle, kuidas õpilastel õppimine edeneb. Kui on vaja midagi parandada, tehakse vastavad muudatused.
Kriteerium 3: Koolis jälgitakse kuidas sul läheb, ja antakse tagasisidet, et teaksid, mida juba oskad ja mida on vaja veel harjutada.
1. Koolis lepitakse kokku, kuidas õpilasi hinnatakse.
Koolis on selgeks tehtud, millal ja kuidas õpetajad hindavad õpilaste teadmisi ja oskusi. Õpilane teab, mida iga õpetaja oma aines hindab ja kuidas hinne kujuneb. Teisisõnu, kui õpilane saab töö eest hindeks „4“, teab ta, miks ta sellise hinde sai ja mis jäi „5-st“ puudu. Niisiis on oluline, et iga aine õpetaja selgitab, mida ja kuidas ta hindab.
2. Õpilane saab pidevat tagasisidet, mis aitab tal õppida ja eesmärke seada.
Et õpilane teaks, millised teadmised ja oskused on tal juba omandatud ning mida on veel vaja õppida, annab õpetaja suulist või kirjalikku tagasisidet. Oluline on, et tagasiside oleks piisavalt selge ja täpne. Kui tegu on kirjaliku tööga, aitab õpilast see, kui õpetaja kirjutab töö peale lühidalt, mis on hästi ja mida tuleks veel harjutada.
3. Jälgitakse, kuidas õpilased on saavutanud oma õpitulemused.
Õpitulemuste saavutamist hindavad õpetajad kontrolltööde, testide ja teiste hindamisviiside kaudu. Nii saavad nad teada, kui hästi on õpilased teema või oskuse omandanud ning kas keegi vajab edasijõudmisel lisatuge.
Kriteerium 4: Koolijuhid töötavad koos teistega ja teevad otsuseid, mis lähtuvad headest väärtustest ja üksteise austamisest.
1. Õpilased ja õpetajad saavad kaasa rääkida kooli puudutavates otsustes.
Kõik saavad avaldada oma arvamust, kui koolis tehakse koolipere puudutavaid plaane või otsuseid.
2. Kõik koolis on kokku leppinud ühistes väärtustes ja järgivad neid.
Väärtused on põhimõtted, mis näitavad, milline on koolikultuur ja kuidas koolis üksteisega käitutakse. Näiteks võivad kooli väärtused olla hoolivus, ausus või loovus. Hea tava on see, kui väärtuste arutamises ja kokkuleppimises osalevad kogu koolipere: nii õpetajad kui ka õpilased. See tähendab, et õpilastel on võimalus kaasa rääkida, millised väärtused on koolis olulised. Kui ühised väärtused lepitakse kokku koos, on neid lihtsam omaks võtta ja igapäevaelus järgida. Oluline ei ole ainult see, et väärtused on kirjas või seinal nähtavad, vaid see, et kõik püüavad neid oma käitumises päriselt järgida.
3. Juhtkond toetab koostööd ja uute ideede katsetamist.
Koolijuhid julgustavad õpetajaid ja õpilasi koos töötama ning uusi ideid proovima.
4. Kaasatakse kooli kogukonda ja lapsevanemaid.
Ka vanemad ja teised kooliga seotud inimesed saavad kaasa rääkida ja kooli arengusse panustada.
5. Juhtkond hoiab sidet kooli pidaja ja partneritega.
Kooli juhtkond suhtleb kooli pidaja ja teiste koostööpartneritega, et kool oleks toetatud. Kooli pidaja on see, kes vastutab selle eest, et kool saaks toimida: et oleks raha, hoone, vajalikud vahendid ja tingimused õppimiseks. Tavaliselt on kooli pidajaks riik või kohalik omavalitsus ehk vald või linn.
6. Juhtkond küsib regulaarselt tagasisidet ja teeb parendusi.
Koolijuhid uurivad, kuidas kooli toimimisega rahul ollakse, ja teevad muudatusi, kui on vaja.
Kriteerium 5: Koolis hoolitsetakse selle eest, et õpilastel, õpetajatel ja teistel oleks vaimne, sotsiaalne ja füüsiline heaolu (kõik tunnevad end turvaliselt ja hästi). Koolis on kiusamisvaba keskkond.
1. Koolis toetatakse kõigi heaolu süsteemselt.
Kool hoolitseb pidevalt selle eest, et kõik tunneksid end hästi ja saaksid vajalikku abi.
2. Kõik tunnevad end turvaliselt ja võrdselt.
Igaüks, nii õpilased kui õpetajad, on koolis võrdselt tähtsad.
3. Kiusamisega tegeletakse tõsiselt.
Kui avastatakse kiusamine, siis kooli töötajad aitavad ja lahendavad olukorra kiiresti.
4. Arendatakse sotsiaalseid ja emotsionaalseid oskusi.
Kool aitab õppida, kuidas suhelda teistega ja oma tundeid mõista.
5. Koolis on turvaline keskkond, liikumise ja tervisliku eluviisi võimalused.
Kool pakub võimalusi näiteks vahetundides liikuda, sportida ja tervislikult süüa.
6. Kool jälgib regulaarselt, kuidas heaolu tagatakse, ja teeb vajadusel muudatusi.
Kool uurib regulaarselt, kas õpilased ja töötajad tunnevad end turvaliselt ja hästi. Selleks kogutakse tagasisidet, jälgitakse koolikeskkonda ning arutatakse võimalikke murekohti. Kui selgub, et midagi saab paremini teha, tehakse vajalikud muudatused, et toetada kõigi heaolu.
Kriteerium 6: Õpetajate arengut toetatakse. Nad õpivad koos, annavad ja saavad tagasisidet ning saavad võimalusi iseenda arendamiseks.
1. Õpetajate areng on seotud kooli eesmärkidega.
Õpetajate õppimine ja areng aitavad koolil saavutada oma eesmärke – näiteks seda, mis on seatud arengukavas või õppekavas. Arengukava on kooli tulevikuplaan – oluline dokument, mis kirjeldab, kuhu kool tahab areneda ja kuidas ta seda teeb.
2. Õpetajatele ja töötajatele on kokku lepitud arengupõhimõtted.
On selged kokkulepped, kuidas õpetajad ja töötajad saavad enda oskusi täiendada oma karjääri erinevatel ajaperioodidel.
3. Õpetajatel on võimalik kaasa rääkida oma töö sisus ja koormuses.
Õpetajad saavad juhile öelda, kuidas nad tahavad oma tööd teha ja kui palju tööülesandeid neil on.
4. Toetatakse koostöist õppimist ja kogemuste jagamist.
Õpetajad õpivad koos, jagavad ideid ja kogemusi üksteisega, arvestades ka teaduslikult tõestatud lähenemisviise.
5. Õpetajad analüüsivad oma tööd ja saavad tagasisidet.
Õpetajad analüüsivad aeg-ajalt kuidas neil endal läheb, ja saavad nõu (näiteks koolijuhilt, õppejuhilt, õpilastelt, lapsevanematelt), kuidas oma tööd vajadusel parandada.
6. Analüüsitakse, kuidas õpetajate areng toetab kooli eesmärke, ja tehakse vajadusel muudatusi.
Kool vaatab üle, kas õpetajate areng aitab eesmärke saavutada ning muudab vajadusel plaane.
Õppijasõbraliku veebilehe sisu osas andsid HAKAle nõu Eesti Õpilasesinduste Liidu õpilasaktivistid. Suur aitäh koostöö eest!
