Kutsehariduse kvaliteedi hindamine
Kutseõppeasutuse seaduse 2019. aasta muudatused reguleerivad õppeõiguse andmise ja kvaliteedi hindamise põhimõtted. Haridus- ja Teadusministeerium on andnud HAKA-le kutseõppe esma- ja kordushindamise ning kvaliteedihindamise korraldamise õiguse. Seega vastutab HAKA kahe kutsehariduse välishindamise liigi eest:
Esma- ja kordushindamine
Vastavushindamine, mille eesmärk on hinnata, mil määral on täidetud õigusaktidest tulenevad nõuded. Kui kutseõppeasutus soovib saada õppeõigust uues õppekavarühmas, esitab ta taotluse koos õppe kvaliteeti, ressursse ja jätkusuutlikkust põhjendava infoga Haridus- ja Teadusministeeriumile (HTM). HTM kaasab taotluse hindamisse HAKA. Positiivse tulemuse korral annab õppeõiguse haridus- ja teadusminister. Õppe avamiseks uues õppekavarühmas tuleb koolil läbida esmahindamine. Kui õppekavarühmal on tähtajaline õppeõigus, tuleb tähtajatu õiguse* saamiseks läbida kordushindamine.
Kutseõppe kvaliteedi hindamine
Kujundav hindamine, mille eesmärk on anda koolidele soovitusi kvaliteedi edendamiseks, toetada õppimiskeskse koolikultuuri arengut ning suurendada kutsehariduse usaldusväärsust. Kutseõppe kvaliteedi hindamine on sisehindamisel põhinev kooliväliste sõltumatute hindajate läbiviidav hindamine. Tähtajatu õppeõigusega õppekavarühmad läbivad kvaliteedihindamise vähemalt kord kuue aasta jooksul.
*Kutseõppe õppekavarühmades, mis aastatel 2011–2018 said akrediteerimisel kuueaastase tulemuse, loetakse õppeõigus tähtajatuks.
Joonis: Ülevaade hindamise protsessist
Tutvu ka 2018. aastal koostatud kutseõppe kvaliteedi hindamise kontseptsiooniga siin.
Perioodil 2023- 2029 viiakse Kutsehariduse kvaliteedi hindamise tegevusi ellu „Toetuse andmise tingimuste tegevuse „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine PRÕM+„ raames. Lisainfo projekti kohta.