Institutsionaalne akrediteerimine

Eestis on institutsionaalne akrediteerimine olnud alates 2011. aastast ainus regulaarne välishindamine kõrghariduses. Tegemist on seadusest tuleneva nõudega, mille eesmärk on hinnata kõrgkooli suutlikkust tagada õppe- ning teadus-, arendus- ja loometegevuse (TAL) kvaliteet, aga samas ka pakkuda kõrgkoolidele arenguplatvormi ja välisekspertide tagasisidet.

Kõrgkoolid läbivad institutsionaalse akrediteerimise vähemalt kord seitsme aasta jooksul.

Kehtivas (2025) hindamismudelis on kvaliteedikokkulepped sõlmitud kolme hindamisvaldkonna ja 9 kvaliteedikriteeriumi osas:

• Kõrgkooli juhtimine
  • Strateegiline juhtimine ja areng
  • Personalijuhtimine
  • Taristu ja infojuhtimine
• Õppimine ja õpetamine
  • Õppe kavandamine ja õppekavad
  • Õppetegevus
  • Õppimise ja õpetamise tugisüsteemid
• Teadus-, arendus- ja/või muu loometegevus
  • TAL eesmärgistamine ja kvaliteedi juhtimine
  • TAL tulemuslikkus ja mõju ühiskonnas
  • TAL tugisüsteem ja alustavate teadlaste karjääri toetamine

Kohustuslike kvaliteedikriteeriumite mõistmist toetavad suunised, mis on soovituslikud ja annavad kõrgkoolidele paindlikkust arengu kavandamisel.

Vaata kvaliteedikriteeriume ja suuniseid SIIN

Muudatused võrreldes eelmise hindamismudeliga:

• Kvaliteedistandardite arvu vähendamine: varasema 12 asemel on 9 kriteeriumi, mis koondavad seniseid valdkondi loogilisemalt ja väldivad kattuvusi.
• Positiivne hindamisotsus pikendab ka korralise evalveerimise otsuse kehtivust: üks olulisemaid uuendusi IA mudelis on seotud Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse muudatustega. Kui kõrgkoolil on juba olemas positiivne TAL korralise evalveerimise otsus, siis institutsionaalse akrediteerimise positiivne otsus pikendab selle kehtivust. Eksperdid ei anna otsest hinnangut teadustöö tasemele, vaid analüüsivad kõrgkooli eneseanalüüsi ja andmete põhjal, kui edukalt on kõrgkool suutnud TAL kvaliteeti tagada ja arendada. Vajaduse korral võib minister algatada täiendava evalveerimise, näiteks juhul, kui ilmnevad taseme langustrendid, ning kui kõrgkool ei ole kavandanud asjakohaseid meetmeid nendega toimetulekuks. TAL korralise evalveerimise otsuse pikendamise sidumine institutsionaalse akrediteerimisega vähendab oluliselt ülikoolide halduskoormust.
• Kvaliteedikultuuri integreerimine: uus mudel käsitleb kvaliteedikultuuri kui kõrgkooli tegevusi läbivat põhimõtet, mitte eraldiseisvat hindamisstandardit. See peegeldab mõistmist, et kvaliteedikultuur ei ole üks kitsas valdkond, vaid mõjutab kõiki juhtimise, õppe ja teadustöö aspekte.
• Eneseanalüüsi lihtsustamine ja fookustamine: kõrgkooli aruande maht on piiratud 60 leheküljega. Rõhk on trendianalüüsil, kriitilisel enesehindamisel ja strateegilistel järeldustel.
• Õppijate kaasamine eneseanalüüsi protsessi: kõrgkoolil on kohustus kaasata üliõpilasi eneseanalüüsi protsessi.
• Arengut toetavad elemendid: lisaks traditsioonilisele hindamisprotsessile on loodud võimalused järelseminarideks hindamiskomisjoniga, kus kõrgkool saab arutada ekspertide tähelepanekuid ja valida fookusteema, millele soovitakse täiendavat tagasisidet.
• Rahvusvaheline mõõde: uues mudelis on jätkuvalt esindatud väliseksperdid, kes moodustavad hindamiskomisjoni enamuse. See tagab rahvusvahelise võrdluse ja Eesti kõrgkoolide nähtavuse rahvusvahelises kõrgharidusruumis.
• Tõendite kogumine ja kasutamine: kriteeriumide täitmise hindamiseks kasutatakse nii kõrgkooli enda kogutud andmeid kui senisest rohkem riiklikke, keskselt kogutavaid näitajaid (nt vilistlaste hõive ja rahulolu, üliõpilaste ja õppekavade trendid jne). See tagab andmete analüüsil objektiivsema võrdlusbaasi.

Institutsionaalset akrediteerimist reguleerivad dokumendid leiad siit.