Muljeid ENQA foorumilt Zaragozas

19.-20. aprillil toimunud Euroopa kvaliteediagentuuride assotsiatsiooni ENQA foorumil Zaragozas võtsid organisatsiooni liikmed üksmeelselt vastu otsuse, et lisaks kvaliteediagentuuride regulaarsele hindamisele tuleb käivitada ka organisatsiooni enda välishindamine. Ehk siis – kui praegu hindavad agentuurid kõrgkoole ja ENQA hindab agentuure, siis nüüd on plaanis hinnata ka seda, kuidas ENQA agentuure hindab.

Tia Loukkola andis ülevaate sellest, milliste ESG standarditega on Euroopa kõrgkoolidel ja agentuuridel enim peamurdmist/probleeme. Nimelt viidi EQUIP projekti raames läbi uuring, mille tulemusel ilmnes, et  kõrgharidusruumis pakuvad kõneainet peamiselt järgmised teemad: 1) Rõhuasetus nihkub väliselt kvaliteedihindamiselt sisehindamisele, kõrgkooli suurema vastutuse suunas; 2) Formaliseeritud sisemise kvaliteedikindlustuse asemel kõneldakse üha rohkem kvaliteedikultuurist, kuid selle määratlemisel jäävad hätta paljud kõrgkoolid ning hindamisel agentuurid; 3) Õppija-keskne õppimine ja õpetamine – mis see ikkagi on ja kuidas seda hinnata?; 4) Kelleni ja millisel kujul peaksid jõudma kvaliteedihindamise tulemused? Kes on peamine sihtrühm? Üksiti ilmnes uuringu tulemusena taas kord Euroopa kõrgharidusruumis kehtivate kvaliteedistandardite ja – protseduuride kirevus, mis tuleneb erinevast seadusandlikust kontekstist kõrgharidussüsteemi arengustaadiumist ja „küpsusastmest“. Uuringutulemustega on täpsemalt võimalik tutvuda siin.

Foorumil kõneldi mitmetest uutest arengutest Euroopa tasandil, mille tarbeks on EL eraldanud ka projektirahad:

• Kvaliteediagentuuride register EQAR plaanib koondada ühte andmebaasi kõikide EQARisse kuuluvate agentuuride hindamistulemused koos aruannetega. Õhku jäi küsimus, kes oleksid selle andmebaasi põhikasutajad, sest hindamistulemuste mõistmiseks on vaja lisaks teada ka kõrghariduse kvaliteedihindamise süsteemi vastavas riigis. Kui soov on teha see andmebaas kasulikuks eelõige tulevastele üliõpilastele, et aidata neil teha (kvaliteedi)teadlikke valikuid, siis tuleks andmebaasi sisestada ka kõik õppekavad, mida pakub institutsionaalse akrediteerimise läbinud kõrgkool ning millel on (Eesti kontekstis) õppe läbiviimise õigus. Mitmed küsimused jäid hetkel veel vastuseta, kuid tundub, et ENIC/NARIC keskuste tööd hõlbustab selline andmebaas oluliselt määral, samuti võimaldab kõrgkoolidel saada lihtsasti ülevaadet potentsiaalsete rahvusvaheliste koostööpartnerite hindamistulemustest ning tunnustusest päritoluriigis. Lühiülevaade projekti eesmärkidest ja hetkeseisust slaidiesitluses.
• Ülikoolide ja kvaliteediagentuuride konsortsium töötab välja autentimisvahendit, mida kasutada e-õppes üliõpilaste hindamisel. Vaata lähemalt projekti kodulehel http://tesla-project.eu/, lühiülevaade esitlusslaididel.

Hetkel on käimas autentimisvahendi rakenduste hindamine. Kuigi näo-, hääle-, stiili- ja plagiaadituvastusrakendused aitavad õppejõul mõista, kas „Ants on Ants ja kas Antsu töö tegi Ants ise ära või keegi teine“, siis näitavad senised tulemused, et erinevate tuvastusvahendite autentsushinnangud võivad erinevad ning lõplik otsus tuleb ikkagi vastu võtta õppejõul.

• Juba mitmendat korda arutleti ENQA-s selle üle, kuidas läbi kvaliteedihindamise paremini toetada akadeemilist tunnustamist – nii kvalifikatsioonide tunnustamist vastuvõtul, mobiilsuse raames kogutud ainepunktide ülekandmist kui varasema õpi- ja töökogemuse tunnustamist. Erinevates riikides on olukord erinev, Eestis on tunnustamisega seonduv enamike teiste riikidega võrreldes selge ja läbipaistev, kuigi takistusi esineb nii mobiilsuses kogutud ainepunktide kui varasema töö- ja õpikogemuse arvestamisel õpingute osana. „Aus ja õiglane tunnustamine“ – see on käimasoleva Erasmus+ projekti põhieesmärk. Vt lisa slaididelt.
• ENQA on kaasatud sarnase assotsiatsiooni loomisse Aafrikas. Projekti nimi on „Harmonisation of African Higher Education Quality Assurance and Accreditation“. Ühiselt on töötatud välja Aafrika „ESG“, mille eeskujuks on Eurooga kõrgharidusruumi kvaliteedikindlustuse standardid ja suunised. Üks takistusi ühise assotsiatsiooni loomisel ka põhimõtete kooskõlastamisel on see, et puudub „lingua franca“ – ühine keel, milles omavahel suhelda.

Välja töötatud standardid ja suunised ei kopeeri Euroopa alusdokumenti, arvestavad eelkõige just kõrgkoolide sisemise kvaliteedihindamise juures väga selgelt kohalikke vajadusi, samas kui agentuuridele esitatavad ootused kattuvad suurel määral Euroopa agentuuride omadega. Täpsemalt saab uurida projekti kodulehelt, lühiülevaade ettekandeslaididel.

Järgmine ENQA suurüritus toimub oktoobris Kasahstani pealinnas Astanas. 2019. aastal võõrustab ENQA Foorumit EKKA.