LeadExi õppevisiit Eestisse

9.–11. märtsil toimus Tallinnas rahvusvahelise Interreg Europe’i projekti LeadEx (Learning about the Educational Approach to Develop Excellence) õppevisiit, mida võõrustas ja korraldas Eesti Hariduse Kvaliteediagentuur (HAKA).

Kolmepäevane kohtumine tõi Eestisse projektipartnerid, piirkondlikud esindajad, sidusrühmad ja eksperdid, et tutvuda Eesti haridussüsteemi ning õpetajate pideva professionaalse arengu toetamise parimate praktikatega. HAKA kujundas koostöös projektipartneritega õppevisiidi programmi nii, et osalejad saaksid mitmekülgse ülevaate Eesti haridusökosüsteemist – alates üld- ja kutseharidusest kuni hariduspoliitika, kvaliteedi tagamise ja digihariduse arendamiseni.

Õppevisiidi avas HAKA juhataja Heli Mattisen, kes rõhutas hariduse olulist rolli tänapäeva ühiskonnas. Muuhulgas tõi Heli esile, et haridus on üks peamisi vahendeid ühiskondlike eelarvamuste vähendamisel ja sotsiaalse tõrjutuse ennetamisel.

Seejärel andis HAKA üldhariduse valdkonna juht Helen Arus ülevaate Eesti haridussüsteemi kujunemisest ja põhimõtetest. Ta tõi esile, et Eestil oli pärast Nõukogude Liidu lagunemist ainulaadne võimalus kujundada uuenduslik ja kõrgelt digitaliseeritud haridussüsteem. Samuti tutvustas ta süsteemi toimimise aluseks olevaid andmepõhiseid lähenemisi ning rõhutas usalduse, autonoomia ja õpetajate professionaalse arengu toetamise tähtsust.

Lisaks tutvustasid EARLALLi esindajad ühist piirkondliku haridusdiagnostika raportit, mis annab võrdleva ülevaate partnerpiirkondade hariduspoliitika instrumentidest ning loob olulise aluse nende edasiarendamiseks.

Analüüs toob esile poliitikavajadused, peamised väljakutsed ja tugevused neljas LeadExi projektis keskses teemas:

• kaasatus, mitmekesisus ja tipptase hariduses;
• haridusuuendused;
• õppijate terviklik areng;
• õpetajate pidev professionaalne areng.

Just õpetajate professionaalse arengu toetamine oli õppevisiidi üks peamisi fookusteemasid. Esimese päeva lõpetas projektipartnerite juhtkomitee kohtumine, kus käsitleti peamisi korralduslikke küsimusi ning järgmisi samme piirkondadevahelises õppeprotsessis.

Õppevisiidi teine päev jätkus Tallinna Ülikoolis, kus Taavi Kreitsmann Haridus- ja Teadusministeeriumist andis ülevaate Eesti õpetajate professionaalse arengu poliitikast. Ta tutvustas ka õpetaja karjäärimudelit kui tänapäevast lähenemist õpetamisele ja õppimisele, rõhutades strateegilise planeerimise tähtsust tõhusamate ja paindlikumate karjääriradade kujundamisel õpetajatele.

Seejärel kõneles Sigrid Aruväli, Tallinna Ülikooli haridusinnovatsiooni keskuse juhataja, Eesti ülikoolide, koolide ja õpetajate koostööst. Ta tõi välja, et ligikaudu iga neljas alustav õpetaja lahkub ametist esimeste tööaastate jooksul. Selle väljakutse leevendamiseks on Eestis tugevdatud kõrgkoolide ja koolide koostööd, et alustavad õpetajad saaksid oma karjääri alguses töötada kogenud mentorõpetajate kõrval.

Pärast Eesti esinejate ettekandeid jagasid projektipartnerid Taanist, Hispaaniast, Poolast ning Sloveeniast häid praktikaid õpetajate pideva professionaalse arengu toetamisest. Lisaks toimusid praktilised töötoad Montenegro ja Horvaatia poolt, kus käsitleti teemasid nagu loovuslik õppimine ning empaatia klassiruumis.

Kolmandal päeval jagunesid osalejad kahte rühma, et tutvuda lähemalt Eesti haridusökosüsteemi erinevate tahkudega. Üks rühm külastas Saku Gümnaasiumi, kus tutvuti Eesti üldhariduskooli toimimisega, ning seejärel Eesti Hariduse Kvaliteediagentuuri. Agentuuris tutvustasid HAKA üldhariduse arendusjuht Kaisa Musting ja juhataja Heli Mattisen HAKA rolli hariduse kvaliteedi pideva parendamise toetamisel.

Teine rühm külastas Haridus- ja Teadusministeeriumi, kus Maie Kitsing ja Maarja Keskpaik andsid ülevaate Eesti hariduspoliitika strateegilisest raamistikust. Seejärel suunduti Majandus- ja Teeninduskolledžisse, kus direktor Kristi Tarik tutvustas kooli tegevust kutseõppe valdkonnas.

Pärastlõunal kogunesid mõlemad rühmad ühisele sessioonile Haridus- ja Noorteametis (HARNO). Education Estonia projektijuht Kai Koort tutvustas Eesti digiharidust ning algatusi, mis toetavad tehnoloogiaoskuste arengut ja innovatsiooni kogu haridussüsteemis. Osalejad said muuhulgas ülevaate programmidest ProgeTiiger, TI-Hüpe ja Hands-on Tech, samuti noorte tehnoloogiahuvi toetavatest algatustest nagu Rakett 69 ja Unicorn Squad. Digitaalse õppe lahendustest tutvustati muu hulgas ka Opiqu platvormi.

LeadExi õppevisiit andis HAKAle võimaluse tutvustada rahvusvahelistele partneritele Eesti haridussüsteemi tugevusi ning HAKA rolli kvaliteedikultuuri arendamisel. Samuti lõi see soodsa pinnase kogemuste vahetamiseks teemadel, mis on olulised hariduspoliitika arendamisel nii Eestis kui ka teistes partnerpiirkondades.

Järgmine LeadExi õppevisiit toimub 2026 aasta sügisel Montenegros, kus projektipartnerid jätkavad piirkondadevahelist õppeprotsessi eesmärgiga parandada hariduspoliitika instrumente ning süvendada koostööd kaasatuse, mitmekesisuse ja tipptaseme edendamisel hariduses.