Korduma kippuvad küsimused 

Sellelt lehelt leiad koondatuna vastused peamistele küsimustele, mis kvaliteedihindamise kohta tekkinud on.

Üldhariduse kvaliteedi hindamine 

  1. Mis on kvaliteedihindamise eesmärk?  Vastus: Üldhariduse kvaliteedi hindamine on kujundav hindamine, mille eesmärk on võimestada õppeasutusi iga õppija arengut toetava õpikeskkonna pideval ja tõenduspõhisel kujundamisel. Kvaliteedihindamine keskendub õppeasutuse tugevuste ja arenguvajaduste välja selgitamisele ja nendest lähtuvate tegevuste rakendamise toetamisele.   
  2. Millest koosneb üldhariduse kvaliteedi hindamise mudel? Vastus: kvaliteedihindamine koosneb kooli eneseanalüüsist, väliste ekspertide tagasisidest, parendustegevuste kava koostamisest, ümarlaua arutelust ja järeltegevustest.  
  3. Kas ja kuidas saab kvaliteedihindamist siduda kooli arengukavaga? Vastus: Jah, kvaliteedihindamine annab selleks väga head võimaluse ja sisendi. Parendustegevuste kava abil saab kool täiendada oma kooli arengukava. Juhul, kui kool on uue arengukava koostamise etapis, siis on koolil võimalus kokkulepitud tegevused võtta aluseks uue arengukava loomiseks.   
  4. Mis on kooli pidaja roll kvaliteedihindamise protsessis? Vastus: Kooli pidaja on kooli jaoks oluline partner, kellega koos saab analüüsida olukorda, arutada arenguvõimalusi ja tugevusi ning planeerida parendustegevusi. 
  5. Mis on HAKA roll kvaliteedihindamise protsessis? Vastus: HAKA korraldab ja viib läbi kvaliteedihindamist, koostades koolide ajakava, pakkudes väliste ekspertide asjatundlikku vaadet kooli arengule ning toetades koole juhendmaterjalide, koolituste, mentori ja koordinaatoriga. Mentor on eneseanalüüsi läbiviimist toetav kooli väline ekspert, kes suunab arutama ja mõtlema hetkeseisu üle, aitab hoida fookust tõenduspõhisel analüüsil ja lähtub oma tegevuses kooli vajadustest. Koordinaator on hindmaisprotsessi vältel HAKA tugiisik ja ühenduslüli kooli, hindamismeeskonna ja HAKA vahel.  
  6. Kui kaua kestab kvaliteedihindamine? Vastus: Eneseanalüüsi koolitusest kuni ümarlauani võtab protsess aega orienteeruvalt 12 kuud. 
  7. Millega lõpeb üldhariduse kvaliteedi hindamine? Vastus: Kvaliteedihindamise tsükli viimane osa on parendustegevuste kava koostamine, mille raames kool kavandab eesmärgid ja tegevused nende tugevuste ja kitsaskohtade lõikes, mis kvaliteedihindamise tulemusena on kooli hinnangul kõige suurema kaaluga. Esialgse kava arutelu toimub ümarlaual, kus seda on võimalik nii hindamismeeskonna, koolipidaja kui HAKA esindajatega üle vaadata ja sõlmida kokkulepped plaani ellu viimiseks. Kvaliteedihindamisele paneb punkti nii ümarlaual arutatu kui lõplik parendustegevuste kava, mille kool saadab HAKAle ja pidajale kokkulepitud kuupäeval ning avalikustab oma veebilehel.   
  8. Mille poolest üldhariduse kvaliteedihindamise eneseanalüüs erineb sisehindamisest? Vastus: Kvaliteedihindamise raames tehtav eneseanalüüs põhineb kuuel kvaliteedikriteeriumil. Analüüsi tulemusel selgitab kool iga kriteeriumi juures erinevatele tõenditele tuginedes välja peamised tugevused ning kitsaskohad ja kavandab nende põhjal uusi tegevusi ehk parendustegevusi. 
  9. Mida teha ja kelle poole hindamisprotsessi ajal oma muredega ja küsimustega pöörduda?  Vastus: Iga kooli toetab kogu hindamisprotsessi vältel HAKA koordinaator (Vt ka punkt 5). Koordinaator on hindamisprotsessis kooli jaoks esmane kontakt- ja tugiisik, kelle poole saab alati kõikides küsimustes julgesti pöörduda, puudutagu need ajakava, tähtaegu, hindamismeeskonda, koolikülastust, ümarlauda või muud. 

Eneseanalüüs 

  1. Kui suur kooli meeskond peab olema kaasatud eneseanalüüsi protsessi läbiviimisesse? Vastus: Eneseanalüüsi protsessi läbiviimiseks moodustab kool juhtmeeskonna, kuhu kuuluvad orienteeruvalt 5-8 inimest, sh ka õpetajate esindajad. Juhtmeeskond on eneseanalüüsi protsessi eestvedaja. 
  2. Keda veel peab kool kaasama kvaliteedihindamise protsessi? Vastus: Kooli tegevuse, tulemuste ja eesmärkide analüüsimine ning eneseanalüüsi aruande kirjutamine eeldab koostööd erinevate huvirühmadega. Kool võidab kvaliteedihindamisest enim, kui lisaks juhtmeeskonnale puutuvad protsessiga kokku võimalikult paljud kooli töötajad, õppijad, hoolekogu, vanemate esindajad, koolipidaja ja teised koolivälised partnerid. 
  3. Mitu töötundi kulub õpetajatel selles protsessis osalemiseks, panustamiseks? Vastus: Aja kulu oleneb väga erinevatest asjadest, näiteks kui palju on eelnevalt koondantud andmeid, mis on koolis koostöö viisid, õppekorraldus, kaasamise ja kommunikatsiooni põhimõtted ja sisemised kokkulepped. 
  4. Kas mentori kasutamine eneseanalüüsi toetamiseks on kohustuslik? Vastus: Mentori toe pakkumine on piloothindamistes lisaväärtus ja koolidele mõeldud lisatugi, mida kool ei pea kohustuslikus korras kasutama. 
  5. Kas kool saab ise valida mentorit ja kas on olemas nimekiri, kust mentorit valida? Vastus: Eneseanalüüsi mentorite nimekirja me koolile valiku tegemiseks ei paku. Küll aga kooskõlastame kooliga HAKA-poolt valitud mentori kandidaadi ning võimalusel arvestame ka kooli soovidega.  
  6. Kas mentorit saab kaasata ka hilisemas etapis? Vastus : Mentori kaasamise soovist saab kool anda teada ka peale eneseanalüüsi koolitust ehk saab kaasata hiljem, kuid see võib raskendada protsessi käivitamist ja sujumist. Me ei saa kahjuks tagada, et hilisemas etapis suudame mentorit vastavalt kooli soovidele pakkuda. 
  7. Millal peab valmima eneseanalüüsi aruanne? Vastus: Eneseanalüüsi aruande lõppversiooni valmimiseks on üldjuhul koolidel aega umbes 5 kuud. 
  8. Mis juhtub pärast seda, kui eneseanalüüs on HAKAle esitatud?  Vastus: Koolimeeskond saab hakata valmistuma hindamismeeskonna külastuseks. Külastuse kuupäevad on juba eelnevalt hindamis- ja koolimeeskonna vahel kokku lepitud. HAKA koordinaator koostöös hindamismeeskonnaga panevad kokku koolikülastuse esialgse kava umbes kaks nädalat enne külastust ja see arutatakse seejärel koos kooli meeskonnaga läbi. Samuti toimub enne külastust hindamisekspertide ja koolimeeskonna vaheline lühike veebikohtumine, mille käigus saadakse üksteisega tuttavaks, kooli juhtkonnal on võimalus oma kooli ja selle eripära tutvustada ning koos saab külastust puudutavad teemad läbi rääkida. 
  9. Kas kooli eneseanalüüsi aruanne avalikustatakse?  Vastus: HAKA ei avalikusta kooli eneseanalüüsi aruannet, kuid eeldame, et kool jagab aruannet kooliperega, siseste huvigruppide ja koolipidajaga. On tervitatav, kui kool avalikustab eneseanalüüsi oma veebilehel, kuid see ei ole praegustes piloothindamistes kohustuslik ning on iga kooli enda otsustada. 

Ekspertide hindamismeeskond 

  1. Kes kuulub hindamismeeskonda? Vastus: Ekspertide meeskonda kuuluvad liikmed nii teistest üldhariduskoolidest kui ka väljastpoolt koole, kuid kõik liikmed on seotud haridusvaldkonnaga. HAKA kooskõlastab hindamismeeskonna koosseisu kooliga, kellel on võimalik teha ettepaneku mõne liikme väljavahetamiseks huvide konflikti ilmnemisel või muudel põhjendatud juhtudel. 
  2. Mis roll on hindamismeeskonnal? Vastus: Hindamismeeskond analüüsib oma aruandes kooli õppeprotsessi ja koolikultuuri kvaliteeti ning toob välja kooli tugevused ja arenguvõimalused koos soovitustega kvaliteedikriteeriumite lõikes. Eksperdid ei hinda igale kriteeriumile vastavust, vaid keskenduvad kooli tugevuste ja kitsaskohtade tuvastamisele, et määratleda olulised arenguvajadused ja pakkuda soovitusi nende elluviimiseks kooli igapäevaelus.  Ekspertide hinnangu aluseks on kooli eneseanalüüs, koolikülastusel kogutud info ning muud lisatõendid. 
  3. Kuidas annab hindamismeeskond tagasisidet koolile?  Vastus: Kuu aja jooksul peale koolikülastust annab hindamismeeskond omapoolse tagasiside koolile kvaliteedikriteeriumite põhjal ja vormistab esialgse hindamisaruande. Aruandes tuuakse esile kooli tugevused ja arenguvõimalused koos soovitustega.   
  4. Kui koolil on hindamisaruande kohta täiendusi, siis kas ja kuidas neid saab esitada? Vastus: Kui hindamismeeskond on peale koolikülastust koostanud oma esmase aruande, edastab HAKA koordinaator selle koolile. Kooli meeskonnal on seejärel võimalik aruandega tutvuda ning esitada aruande kohta HAKA koordinaatorile omapoolsed tähelepanekud, küsimused ja kommentaarid. Hindamismeeskond tutvub tagasisidega ja vormistab lõpparuande.  
  5. Kas hindamismeeskonna aruanne avalikustatakse? Vastus: HAKA ei avalikusta hindamisaruannet, küll aga saadab lõpliku hindamisaruande koolile, kooli pidajale ja hindamismeeskonna esimehele.

Koolikülastus 

  1. Mis on koolikülastuse eesmärk? Vastus: Hindamismeeskond külastab kooli selleks, et tutvuda kooli õppekeskkonna ja kontekstiga ning vestelda kooli eneseanalüüsi ja teiste dokumentide põhjal esile kerkinud teemadel. Samuti on vestluste käigus võimalik saada täiendavat informatsiooni selle kohta, mis eneseanalüüsis ei kajastu. 
  2. Mis toimub koolikülastuse käigus täpsemalt? Vastus: Külastuse käigus tutvub hindamismeeskond õppekeskkonnaga, sh külastab soovi korral tunde, ning vestleb erinevate osapooltega: õppijate, õpetajate, kooli juhtkonna liikmete, lastevanemate, vilistlaste, hoolekogu liikmete, pidaja esindaja ja kooliväliste partneritega. Külastus algab kohtumisega kooli meeskonnaga ning lõpeb hindamiskülastuse esmase tagasisidega koolile. Esimesele ja viimasele kohtumisele on oodatud osalema kogu koolipere. Täpsem hindamismeeskonna tagasiside koolile kajastub aruandes, mis koostatakse kuu aja jooksul peale koolikülastust. 
  3. Kes valib vestlustel osalejaid? Vastus: Kool valib välja vestlustel osalejad vastavalt hindamismeeskonna poolt esitatud profiilidele (nt kolmanda kooliastme kaks õpilast; matemaatika õpetajad, jne). Vestlusel osalevad ainult kavas märgitud inimesed, hindamismeeskonna liikmed ning HAKA koordinaator. Kõrvalised isikud vestlusel ei osale.   
  4. Kas koolikülastuse käigus hindamismeeskonna poolt esitatavad küsimused saadetakse ette? Vastus: Kvaliteedihindamise tavapärane praktika on, et hindamismeeskond oma küsimusi vestluspartneritele ette ei saada. Seda põhjusel, et tegu ei ole teadmiste kontrolliga ja vestlustel osalejatelt ei eeldata erilist ettevalmistust. Küll aga on külastuskavasse lisatud iga vestluse põhiteemad, mis peaksid andma piisava ülevaate sellest, millest hindamismeeskonna liikmetel on plaanis vestelda. 
  5. Kuidas peaks kool valmistuma hindamismeeskonna külaskäiguks? Vastus: HAKA korraldab enne koolikülastust koolidele veebis eelkohtumise. HAKA koordinaator räägib kooli meeskonnaga koolikülastust puudutavad detailid, sh kõik tehnilised ja korralduslikud küsimused varakult läbi. Oluline on teavitada külastusest kogu kooliperet, sest hindamismeeskond võib külastuspäevade ajal külastada mõnda tundi või vestelda koridorides spontaanselt õppijate ja õpetajatega.  
  6. Kuidas valmistada ette vestlustele kutsutuid? Vastus: Kõige olulisem on see, et kõiki, keda kool on kutsunud hindamismeeskonnaga vestlema, on eelnevalt teavitatud, mida kujutab endast kvaliteedihindamine üldhariduskoolides ning mis eesmärgil hindamismeeskond kooli külastab. Samuti peaksid vestlustele tulijad aru saama, miks kool just neid on välja valinud hindamismeeskonnaga vestlemiseks – see on eelkõige oluline väliste koostööpartnerite puhul. Kui koolis on valmisolek eneseanalüüsi aruande jagamiseks laiemalt, siis võiks sihtrühmadega seda jagada ja paluda vestlustel osalejaid sellega eelnevalt tutvuda. Igal juhul tuleks vestlustel osalejaid teavitada vestluse teemadest, mis on kirjas külastuskavas. Kõige lihtsam viis on jagada kogu külastuskava kõigi osapooltega. 

Parendustegevuste kava ja ümarlaud 

  1. Mis dokument on parendustegevuste kava? Vastus: Kvaliteedihindamise tsükli viimane osa on parendustegevuste kava, milles kool kavandab eesmärgid ja tegevused nende tugevuste ja kitsaskohtade lõikes, mis kvaliteedihindamise tulemusena  on kooli hinnangul kõige suurema kaaluga. Kool koostab kava lähtudes kooli eneseanalüüsis välja toodud parendustegevustest ja hindamismeeskonna koostatud hindamisaruandes toodud soovitustest.   
  2. Kuidas toimub parendustegevuste esialgse kava arutelu? Vastus: Parendustegevuste esialgse kava arutelu toimub ümarlaual, mis toimub üldjuhul kuu aja jooksul peale hindamismeeskonna lõpparuande valmimist ning kus osalevad kooli, HAKA, koolipidaja ning hindamismeeskonna esindajad.  Kool esitab HAKAle ja pidajale lõpliku parendustegevuste kava ümarlaual kokkulepitud kuupäeval ning avalikustab oma veebilehel.  
  3. Millal saab kool alustada parendustegevuste esialgse kava koostamisega? Vastus: Parendustegevuste kava koostamisega saab kool alustada kohe, kui kool on saanud HAKA koordinaatorilt tutvumiseks esmase hindamismeeskonna aruande, mis on kuu aja jooksul peale koolikülastust.  
  4. Miks peab parendustegevuste kava olema avalik dokument? Vastus: Kvaliteedihindamine on vahend iga õppija arengut toetava õpikeskkonna loomiseks. Avatuse ja avalikustamise kaudu saab nii õppija kui ka kogukond jälgida, kuidas kool on oma tegevusi analüüsinud ja mida on edasiarendamiseks või parendamiseks ette võetud ning olla seeläbi paremini kursis kooli arenguga. 
  5. Kes peab kooli poolt osalema ümarlaual? Vastus: Piisab 4–5 esindajast, sh õpetajate esindaja. Kogu kvaliteedihindamise juhtmeeskond ei pea osalema.