Kvaliteeditalgute peamised mõtted
Septembri lõpus toimusid Eesti Hariduse Kvaliteediagentuuri (HAKA) algatusel viies Eesti piirkonnas esimesed üldhariduse kvaliteeditalgud. Talgutele kutsuti kokku üldhariduse koolijuhid, juhtkonna esindajad ja koolipidajad. Kokku osales talgutel viies erinevas Eesti nurgas pea 250 huvilist. Õhkkond oli positiivne, koostöine ja avatud.
HAKA juhataja Heli Mattisen ning valdkonnajuht Helen Arus jagasid talgute algatuseks osalejatele, kuhu on koostöös valdkonna ekspertidega kvaliteedihindamise mudeli väljatöötamisel praeguseks jõutud. Seejärel jätkusid talgutele kohaselt arutelud nii kõik koos kui eraldi gruppides. Iga rühm sai erineva arutueluteema ning talgulised said näiteks võimaluse arutleda nii kriteeriumite sisu, eneseanalüüsi olulisuse kui pidaja rolli üle mudelis.
Talgute tulemusel täiendame üldhariduse kvaliteedihindamise hindamiskriteeriumid ning lisaks saime ka häid mõtteid hindamisprotsessi toetamiseks ja juhendmaterjalide loomiseks.
Üritustesarja peamiste sõnumitena toob üldhariduse valdkonnajuht Helen Arus välja:
- Osalenud õppeasutused mõistavad ühiselt eneseanalüüsi tähtsust ja vajalikkust organisatsiooni arengus. Aus pilk iseenda tegemistesse annab tagasisidet ja toob välja kõige olulisemad parenduskohad ning on edasiste arutelude sisendiks kogukonnale ja kooli pidajale. Selleks, et eneseanalüüsi hästi teha, on oluliselt vaja toetada koolides andmekirjaoskust ning teadmist, milline info ja tõendid koolide juhtimisotsuseid kõige paremini aitaksid toetada. Haridussilma juurde valmiva digitaalse töölaua puhul nähti selles suurt abimeest.
- Mudeli hindamiskriteeriumeid ehk kvaliteedi kokkuleppeid hinnati sisuliselt piisavateks, kuid soovitati hindamiskriteeriumite sees suuniste võimalik kattuvus üle vaadata ning kriteeriume kompaktsemana esitada. Oluline on mõistete selge defineerimine ja kokkulepped, et kõik osapooled saaksid protsessist ja kriteeriumite sisust sarnaselt aru.
- Välise tagasiside andmisel koolidele on oluline andmete juhtimise pädevus ja valdkonna praktiline tundmine. Läbivalt oli ka teemaks ausus ja avatus ning heasoovliku suhtumise tähtsus kõikide osapoolte poolt. Tõdeti, et karistamise hirmus võib mudel muutuda ebavajalikuks, kuna see ei aita kuidagi kaasa kooli sisulisele arengule. Hindamismudelit nähti kui dialoogi tekitajat ja sisulist koostöö suunajat kooli ja pidaja vahel. Lisaks annab tööriist võimaluse koolidevahelise koostöövõrgustiku loomisele.
- Kokkuvõtvalt jäi talgutel kõlama mõte, et kooli areng ja kvaliteedi tagamine nõuab süsteemset lähenemist. Vaatamata erinevatele uutele või vanadele regulatsioonidele ja standarditele peab kool saama säilitada oma näo ja autonoomsuse. Kõige suurema praktilise kasu võiks kvaliteedihindamise süsteem tuua kooli juhtimisse just läbi selge defineerimise, mis on see kvaliteet, mida me üldhariduskoolidelt ootame ning nö tööriistade ja andmekogumise süsteemide loomise, mis aitavad koolil hinnata ja analüüsida oma tegevust ja õppija arengut. Samuti väljendati korduvalt muret taoliste tegevuste projektipõhisuse pärast- oluliste arenduste puhul on kohe vajalik kokku leppida, et teeme seda ka 30 aasta pärast.
Täname Eesti Linnade ja Valdade Liitu ning Eesti Koolijuhtide Ühendust, kes talgulisi kokku aitasid kutsuda ning koole (Pärnu Ühisgümnaasium, Tartu Forseliuse Kool, Tallinna Ühisgümnaasium, Saku Gümnaasium), kes meile ürituste toimumiseks oma uksed avasid.
Täname veel kord ka kõiki osalejaid Teie panuse eest!
* HAKA juhataja on kokku võtnud kvaliteedikriteeriumite olemuse järgmiselt: “Kvaliteedikriteeriumid on oma olemuselt üldhariduse kõikide oluliste osapoolte (õpetaja, koolijuht, õppija, lapsevanem, koolipidaja, riik) kokkulepe kõige olulisemate üldhariduse aspektide osas, mis loovad eeldused selleks, et õppija areng oleks parimal moel toetatud ning tema hilisem valmisolek panustada ühiskonda võimetekohaselt tagatud. HAKA on koostöös ekspertidega pakkunud välja kaks suurt katusteemat – õppija arengut toetav õppimine ja õpetamine ning koostöine ja arengule suunatud koolikultuur. Nende all on välja pakutud kvaliteedikriteeriumid, mis avaldavad koostoimes mõju õpilase õpikogemusele ja -tulemustele. Kriteeriumid ei ole veel lukus. Ideaalis võiksid kvaliteedikriteeriumid saada loomulikuks osaks koolil pidevast parendusprotsessist”.
Lisainfo:
Piret Torm-Mirontšik
Info- ja kommunikatsioonijuht |
+372 56504631