Õppe õiguse taotlemine õppekavagrupis ja uue kõrgkooli avamisel

Eestis tegutsevad kõrgkoolid saavad õpet pakkuda juhul kui neil on vastavas õppekavagrupis ja õppes kehtiv õppeõigus. Õppeõigus antakse kõrgkoolile eraldi bakalaureuse-, magistri-, doktori- ja rakenduskõrgharidusõppes ning õppekavagrupis.

Näiteks, kõrgkool peab taotlema ning talle antakse eraldi õigused ärinduse ja halduse õppekavagrupis bakalaureuseõppeks ning ärinduse ja halduse õppekavagrupis magistriõppeks)

Rakenduskõrgkoolide puhul peab kõrgkool taotlema õppeõigust eraldi igale magistriõppekavale ning õppeõigus antakse konkreetselt sellele õppekavale, mitte õppekavagrupile. Kui kõrgkoolil on kehtiv õppeõigus vastavas õppekavagrupis ja õppes, võib ta selles õppekavagrupis avada uusi õppekavu ilma kvaliteedihindamiseta. Uued õppekavad tuleb registreerida Eesti Hariduse Infosüsteemis (edaspidi EHIS).

Kui kõrgkool soovib avada õpet mõnes õppekavagrupis, kus tal puudub õppeõigus, tuleb esitada taotlus koos vajalike andmetega Haridus- ja Teadusministeeriumile (edaspidi HTM). HTM kaasab HAKAt õppekavagrupi esmahindamise läbiviimisse.

Hindamise tulemusel võib kõrgkool saada kas tähtajatu õppeõiguse (sel juhul ei toimu kordushindamist) või tähtajalise õppeõiguse (õppeõigus 1-3 aastaks). Tähtajalise õppeõiguse korral korraldab HAKA määratud tähtajal õppekavagrupi kordushindamise juhul, kui kõrgkool on esitanud haridus- ja teadusministeeriumile vastava taotluse.

Õppekavagrupi esma- ja kordushindamise taotlus esitatakse läbi Eesti Hariduse Infosüsteemi (http://www.ehis.ee/) vähemalt üheksa kuud enne õppeaasta algust.

Mida hinnatakse õppeõiguse taotlemisel?

Õppeõiguse taotlemisel – nii esma- kui ka kordushindamisel – hinnatakse, kas õppe kvaliteet vastab kõrgharidustaseme õppe nõuetele ja kas õppeks vajalikud ressursid ning jätkusuutlikkus on piisavad. Hinnatakse 6 valdkonda, uue kõrgkooli avamise puhul lisandub seitsmes hindamisvaldkond:

õppekava;

õppimine ja õpetamine,

õppekorraldus,

akadeemilised töötajad,

õppekeskkond,

rahalised ressursid,

täiendavad kriteeriumid uue kõrgkooli õppekavagrupi ja õppe esmahindamisel.

Hindamise läbiviimiseks moodustab HAKA hindamiskomisjoni. Kui taotluse hindamisse kaasatakse väliseksperte, informeerib HAKA kõrgkooli vajadusest esitada taotlusdokumendid inglise keeles. Hindamiskomisjon annab oma analüüsi põhjal igale hindamisvaldkonnale nõuete täitmise kohta ühe järgnevatest hinnangutest: 1) vastab nõutavale tasemele, 2) vastab osaliselt nõutavale tasemele, 3) ei vasta nõutavale tasemele.

HAKA kõrghariduse hindamisnõukogu teeb hindamisaruande põhjal haridus- ja teadusministrile ettepaneku kas 1) anda kõrgkoolile tähtajatu õppeõigus vastavas õppekavagrupis ja õppes, 2) anda kõrgkoolile tähtajaline õppeõigus 1-3 aastaks vastavas õppekavagrupis ja õppes või 3) mitte anda kõrgkoolile õppeõigust vastavas õppekavagrupis ja õppes. Õppeõiguse andmise otsuse teeb haridus- ja teadusminister.

Õppeõiguse taotlemisel aluseks olevad dokumendid

Kõrgharidusvaldkonna toimimist Eestis reguleerivad:

Kõrgharidusseadus: www.riigiteataja.ee/akt/111032023053
Erakooli seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/109012025023?leiaKehtiv

Õppekavagrupi esma- ja kordushindamist korraldatakse vastavalt HAKA kõrghariduse hindamisnõukogu kinnitatud dokumendile Õppekavagrupi esma- ja kordushindamise juhend. Juhendi Lisa 1 sisaldab koos taotlusega hindamiseks esitatavate andmete loetelu.

Hindamise kulud

Õppeõiguste taotlemisel tuleb kõrgkoolil kanda taotlemisega seonduvad ekspertiisi kulud. Hindamise läbiviimise tasumäärad ja nende aluseks olev kuluarvestus on kehtestatud Haridus- ja Noorteameti peadirektori käskkirjaga. Alates 22.09.2020 on baastasumäär 8702 eurot.

Täpsemalt uue kõrgkooli avamise protsessist

Kui Eestis soovitakse avada uut kõrgkooli – olgu tegu ülikooli või rakenduskõrgkooliga ning täielikult e-õppe, kohapealse õppe või hübriidiga nendest kahest –, tuleb taotleda õppeõigust sarnaselt ülal kirjeldatuga: kõrgkool esitab taotluse HTMile ühe või mitme õppekava avamiseks konkreetses õppekavagrupis ja õppes. Õppe läbiviimise aluseks on kehtiv õppeõigus. 

Eesti seadusandluses ei ole eraldi tingimusi e-kõrgkoolidele. Õppeõigust tuleb taotleda kogu õppekavagrupi vastavale õppele ning hindamine toimub arvestusega, et kõrgkool (sh e-kõrgkool) saab õppetööd läbi viia ka kohapeal, tal on olemas selleks vastav infrastruktuur ja inimressursid.

Uue kõrgkooli avamiseks ja õppeõiguse saamiseks tuleb läbida järgmised etapid:

1) Kõrgkooli pidaja (omaniku) staatuse saamine

Esmalt on vajalik juriidilise isiku loomine (Erakooli seadus § 2). See tähendab, et erakooli omanik tuleb kanda 1) äriregistrisse aktsiaseltsina või osaühinguna, või 2) mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse sihtasutuse või mittetulundusühinguna.

Kuivõrd erakooli asutamiseks on vajalik juriidilise isiku olemasolu, ei piisa Eestisse välisriigi ettevõtte filiaali avamisest. 

Juriidilise isiku loomisel tuleb arvestada pidajale seatud kapitalinõudeid (ülikooli puhul 640 000 eur, rakenduskõrgkooli puhul 380 000 eur). 

Pidaja registreerimine äriregistrisse toimub vastavalt äriseadustikus sätestatule.

 2) Õppeõiguse taotlemine

Kuna kõrgkooli avamine toimub õppekavagrupis (või gruppides) õppeõiguse saamise kaudu, esitab pidaja Haridus-ja Teadusministeeriumile taotluse ja dokumendid konkreetsel kõrgharidustasemel ja õppekavagrupis õppe läbiviimise õiguse saamiseks. Haridus- ja HTM korraldab koos kvaliteediagentuuriga taotluse ja lisatud andmete ekspertiisi. Üldjuhul kaasatakse hindamisse väliseksperte, seega on soovitatav esitada dokumendid lisaks eesti keelele ka inglise keeles. ekspertiisi.

Õppeõiguse saamiseks esitab kõrgkool vähemalt 9 kuud enne õppeaasta algust HTM-ile andmed avatavate õppekavade kohta, akadeemiliste töötajate ja nende kvalifikatsiooni kohta, vajaliku taristu ja õppe rahastamise allikate kohta, põhjendused õppe avamise vajaduse kohta (sh andmed sihtrühma kohta ning kutse- ja erialaliitude ning ametite ettepanekud), lisaks ka erakooli põhikirja/põhimääruse, pidaja asutamislepingu. Õppeõiguse taotlemise nõuded on toodud Kõrgharidusseaduse  § 9.  Seaduse § 9 lg 3 kohaselt kaasab HTM õppeõiguse taotluse läbivaatamisse kõrghariduse kvaliteediagentuuri. Loetelu, mis täpsustab Kõrgharidusseaduse § 9 nimetatud andmekoosseisu, on leitav HAKA kõrghariduse hindamisnõukogu kinnitatud dokumendi Õppekavagrupi esma- ja kordushindamise juhend Lisas 1.  Juhime tähelepanu, et iga õppekava kõigi õppeainete õppejõudude kohta on vajalik  esitada järgnev informatsioon: õppejõu nimi, sünniaasta, ametikoht, töökoormus kõrgkoolis, kvalifikatsioon, õpetatav aine ja selle maht, link õppejõu ingliskeelsele CV-le Eesti Teaduse Infosüsteemis (edaspidi ETIS) või mujal; ülevaade viimase 5 aasta õppe- või teadustööst väliskõrgkoolide juures.

Oluline on ka märkida, et Eesti õppeasutuse, sh rakenduskõrgkooli juhid, nende asetäitjad ja õppejuhid peavad oskama eesti keelt C1 tasemel. Vastavad nõuded tulenevad Vabariigi Valitsuse määruse Ametniku, töötaja ning füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded §9 punktist 6 : https://www.riigiteataja.ee/akt/110082021011

Kui taotlus vastab tingimustele, kinnitab haridus- ja teadusminister õppeõiguse.

Erakool saab  õiguse õppekavagrupis õpet läbi viia, mis see  tähendab tegevusloa saamist.

 3) Andmete esitamine EHISesse

Tegevusloa saamine annab aluse õppeasutuse kandmiseks õppeasutuste alamregistrisse juhinduvalt EHISe põhimääruses sätestatule. Andmed esitab tegevusloa saanud õppeasutus riigiportaali eesti.ee kaudu ning saab registri vastutavalt töötlejalt juurdepääsuõiguse registrile.

Õppeasutus esitab EHISesse andmed õppekavade kohta juhinduvalt EHISe põhimääruses sätestatule ning HTM hindab õppekavade vastavust.

 4) Õppeasutuse asutatuks lugemine

Erakool loetakse asutatuks alates erakooli esimese õppekava kandmisest EHISesse.

 Erakõrgkool võib olla kas ülikool või rakenduskõrgkool. Ülikoolis toimub õpe kõrgharidustaseme kolmel astmel ning lisaks eelpool toodud protsessile tuleb läbida ka teadus- ja arendustegevuse korraline evalveerimine, mis  annab õiguse taotleda õppeõigust doktoriõppes.

Täiendav info

Täiendava info saamiseks palume pöörduda Haridus- ja Teadusministeeriumi poole.

Peamine kontaktisik: Tiina Laidvee, kõrghariduse valdkonna nõunik, Kõrghariduspoliitika ja elukestva õppe osakond, +372 735 0121, tiina.laidvee@hm.ee