Ajalugu
ALGUS
Hariduse hindamise traditsioonid Eestis ja seega ka agentuuri juured ulatuvad aastasse 1997, mil võeti vastu esimesed õppekavade akrediteerimise otsused kõrghariduses. Akrediteerimise korraldamise ülesanne pandi ülikooliseadusega Kõrghariduse Hindamise Nõukogule, mis moodustati esimest korda valitsuse määrusega juba 11.04.1995. Esimesed rahvusvahelised hindamiskomisjonid asusid tööle 1996. aasta teises pooles. Hindamisnõukogu tegevuse toetamiseks moodustati 01.09.1997 Eesti Kõrghariduse Akrediteerimiskeskus (EKAK), mis kuulus ühe struktuuriüksusena tolleaegse sihtasutuse Archimedes koosseisu. Nagu nimigi ütleb, tegutses keskus ainult kõrghariduse valdkonnas ning aastatel 1997-2008 korraldas EKAK kõigi Eesti kõrgkoolide õppekavade akrediteerimist. Keskuses töötas siis vaid kolm inimest.
Ülikooliseadusest tulenevate ülesannete elluviimiseks reorganiseeriti 2009. aastal EKAK ja Kõrghariduse Hindamise Nõukogu Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuuriks (EKKA), mille koosseisu kuulusid büroo ja hindamisnõukogu. Aasta jooksul lisandus kolm töötajat. Kvaliteediagentuuri põhiülesandeks sai aastatel 2009-2011 üleminek uuele kõrghariduse kvaliteedihindamise süsteemile Eestis – st üksikute õppekavade akrediteerimine asendus kõrgkoolide õppeõiguse saamisega õppekavagruppides. Töötati välja kõrgkoolide institutsionaalse akrediteerimise mudel ja alates 2011. aastast muutus institutsionaalne akrediteerimine kõrgkoolidele kohustuslikuks.
KUTSEHARIDUS LISAKS KÕRGHARIDUSELE
Kutseõppe õppekavarühmade akrediteerimise mudel töötati välja 2008-2010. 2010. aasta septembris saigi Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuur kutseõppe õppekavarühmade akrediteerimise läbiviijaks ning 2011. aasta maikuus moodustati kutseõppe hindamisotsuste vastuvõtmiseks kutsehariduse hindamisnõukogu. Sarnaselt kõrghariduse kvaliteedihindamisega oli kutseõppe akrediteerimine õppe läbiviimise õiguse pikendamiseks kutseõppeasutuste ja kutseõpet pakkuvate rakenduskõrgkoolide õppekavarühmades. 2011-2013 viidi läbi kutseõppe õppekavarühmade akrediteerimise pilootvoor ning aastatel 2013-2018 akrediteerimised kõikide kutseõppeasutuste ja kutseõpet pakkuvate rakenduskõrgkoolide õppekavarühmades. Aastatel 2018-2019 täiendas EKKA kutseõppe õppekavarühmade akrediteerimise mudelit, sh loeti täisakrediteeringu saanud õppekavarühmades õppeõigus tähtajatuks ja edaspidi toimus kvaliteedihindamine tähtajatu õppeõigusega õppekavarühmades.
Seoses kutseõppe valdkonna tulemisega agentuuri pidi taaskord muutuma ka agentuuri nimi, niisiis sai 2015. aasta aprillis uueks nimeks Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuur (EKKA). Nime lühendit ei pidanud seekord muutma.
TÄIENDUSKOOLITUSE LISANDUMINE
Aastal 2018 lisandus EKKAsse täienduskoolituse valdkond. Koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga töötati välja täienduskoolitusasutuste lävendipõhine kvaliteedihindamise süsteem ning aastatel 2018-2021 viidi Töötukassa koolituskaardi partnerite hulgas läbi 576 veebilehtede hindamist ning 103 õppe läbiviimise hindamist. Aastatel 2022-2023 töötati koostöös Eesti Töötukassaga välja koolituskaardi partnerite kvaliteedihindamise metoodika ning viidi läbi kvaliteedihindamised kindlates õppekavarühmades. Novembris 2022 valis HAKA kuratoorium esmakordselt täienduskoolituse hindamisnõukogu täienduskoolitusasutuste kvaliteedihindamise otsuste vastuvõtmiseks.
KURATOORIUMI TEKKEPÕHJUS
01.09.2020 loodi Haridus- ja Noorteamet (Harno) ja EKKA läks Harno koosseisu. Harno on Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas olev riigiasutus ja HAKA põhiülesanded tulenevad erinevatest õigusaktidest. Samas nõuavad Euroopa kõrgharidusruumis tehtud kokkulepped, et kvaliteediagentuurid, kes kuuluvad ENQAasse ja EQARisse, on igas mõttes oma tegevuses sõltumatud: nii oma organisatsiooniliselt vormilt, oma tegevustes kui ka kogu hindamisprotsessi osas. Lahenduseks sai HAKA kuratooriumi ellukutsumine ja haridus- ja teadusminister moodustas esmakordselt HAKA peamistest huvirühmade esindajatest koosneva kogu 16. oktoobril 2020. Kuratoorium valib hindamisnõukogude liikmed, vaidekomisjonide liikmed ja HAKA juhataja, kinnitab HAKA arengukava ja aastaaruande ning annab soovitusi HAKA arengusuundade ja arendustegevuste kohta.
ÜLDHARIDUSE LISANDUMINE
2021. aastal kasvas meie agentuur veelgi, kui meie katuse alla tuli ka üldhariduse valdkond. Hakkasime ellu viima üldhariduskoolide arendusprogrammi ning arendama üldhariduse kvaliteedisüsteemi. Käivitusid üldhariduskoolide kvaliteedihindamise piloothindamised, mis toimuvad kuni 2027. aastani.
2022. aastaks tegutses agentuuri juba neljas hariduse valdkonnas, mistõttu oli aeg ajakohastada ka nime. Juunis 2022 sai EKKAst Eesti Hariduse Kvaliteediagentuur (HAKA)
Eesti Hariduse Kvaliteediagentuuri ajalugu tutvustav lühivideo: